Koroonapandeemia Soome saabumisest oli möödunud peaaegu kaks aastat, kui oli 42-aastase Heidi kord haigestuda.

Naine oli saanud koroonavaktsiinid, kuid haigus tabas teda sellele vaatamata rängalt, vahendab Ilta-Sanomat.

Algul arvas Heidi, et on saanud oma tavalise hooajalise külmetushaiguse. Sümptomid aga süvenesid ja haigus hakkas meenutama grippi.

Siis tuli palavik. Mul oli ka tugev peavalu ja väsimus. Tundsin kopsudes survet ja pulss oli kõrge. See oli kõik, mis toonase koroonavariandi juurde kuulus. Lõpuks vedas, et haiglasse ei sattunud. Lugesin minuteid, kuidas surm läheneb, aga proovisin kodus vastu pidada, kirjeldab naine.

Oli jaanuar 2022. Heidi oli broneerinud endale järgmiseks nädalaks kolmanda koroonavaktsiini aja, kuid haigus oli tähtsam.

Ta mäletab, et veetis umbes kolm nädalat voodis. Siis hakkas palavik tasapisi alanema.

Jõudsin lõpuks 20 meetri kaugusel asuva postkasti juurde jalutada. Olukord polnud aga nii hea, kui oleks võinud arvata, meenutab naine.

Tugev väsimus jätkus, keha oli nõrk ning lihased ja närvid ei paistnud üldse töötavat. Samuti tekkis täiesti šokeeriv ajuudu ja mälu streikis.

Proovisin ikka tööl käia, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest kui olin päev otsa tööl ja oli koormus, pidin kohe haiguslehele minema. Vaimne ja füüsiline stress tõstsid palavikku, ütleb Heidi.

Pulss oli paigal seistes 130 ringis, mäletab ta. Vererõhk oli jälle madal. Suurt väsimust magamine ei leevendanud. Kõndimine oli aeglane.

Halvimal perioodil läksid naisest mööda rulaatoritega vanaemad. Pidin valima ühe asja, mida saaksin teha, näiteks süüa teha, pesu pesta või duši all käia. Oli ka päevi, mil ei saanud midagi teha. Isegi õues võrkkiiges istumine oli raske. Soki kudumine ei õnnestunud, sest pärast kahte rida olin nii läbi, et ei saanud enam edasi, märgib naine.

Vahepeal oli nägemine hea, aga siis väga halb. Samuti vaevasid koordinatsiooni- ja tajuprobleemid ning sensoorne ülekoormus: pidin poodi minema, kõrvatropid kõrvas, sest liigne sagimine ja helid väsitasid. Aistmise probleemide, väsimuse ja nägemise halvenemise tõttu läks tükk aega, enne kui sain isegi autot juhtida, sõnab naine.

Unehäired, ülierutuvus, jalgade turse, valud ja nõgestõbi on samuti olnud osa sümptomitest.

Naine räägib oma mälukaotuse kohta jõhkraid üksikasju: halvimatel hetkedel ei mäletanud ta, kuidas ust avada või kuidas telefoni vaigistada. Raamatu lugemisest ei tulnud midagi välja, sest loetud asjad ununesid kohe.

Heidi püüdis oma mälu treenida sudokut tehes ja pasjanssi mängides, täpselt nagu amneesiahaigetel soovitatakse.

Liukkonen ütleb, et sai kolme päeva kaupa haiguslehe. Iga kolme päeva tagant püüdis ta arvutit tööle panna ja arstiga ühendust saada. Arsti juurde minekuks vajas ta abilist. Haiguslehti pikendati lõpuks ühe nädalani.

Tuli õppida uuesti elama, kus kõik võimalik tehti istudes, sest seismine oli liiga raske ja tõstis pulssi.

Kui haigus oli kestnud enam kui kolm kuud diagnoositi Heidil pikaajaline koroona. Ilta-Sanomat on näinud diagnoosi kohta dokumente.

Siiski ei olnud abi saamine lihtne.

Püüdsin otsida eksperte ja helistasin eri kohtadesse. Mind suunati kolm korda HUS-i haigla pika koroona kliinikusse, kuid sealt mingit abi ei saanud.

Heidi sõnul oli põhjuseks muu hulgas kliiniku ülekoormus.

Eelmise, 2022. aasta sügisel sattus naine juhuslikult füsioterapeudi juurde, kelle kontaktid aitasid leida teemaga kursis oleva neuroloogi. Naisest sai tema patsient.

Heidi hakkas mõistma, et diagnoosi ja abi on saanud vaid osa neist, kes on põdenud pikka koroonat.

Mõni ei mõista abi otsida, mõnele seda ei anta ja mõni lihtsalt loobub. Kõik ei pääse isegi testidele. Pikaajaline koroona on problemaatiline, sest halvad sümptomid ei avaldu tingimata vere- ja muudes analüüsides.

Heidi testitulemustes ei leitud midagi erakordset. Kardioloogilised uuringud andsid samuti normaalsed tulemused. Selle asemel näitasid neuroloogilised testid mälu ja funktsionaalse võimekuse vähenemist, ütleb ta.

Mulle oli täiesti selge, et tegemist oli pika koroonaga, sest haigus jäi püsima. Seega ei olnud diagnoosi saamine üllatus, vaid kergendus. Olen sellest ajast peale saanud pika koroona diagnoosiga ravi, sõnab naine.

Õnneks leidsin tõeliselt toreda töötervishoiuarsti, kes on minu asjadega tegelenud. Näiteks kirjutas ta avaldusi Kelale ja pensionikindlustusandjale Kevale, räägib naine.

Heidi sõnul on aga paljude haigustoetuste saamine osutunud võimatuks. Praegu teeb ta tööd osalise tööajaga.

Mul on vedanud, sest siiani on mul rahaliselt hästi läinud. Kuulun paljudesse erinevatesse tugigruppidesse ja Soome pika koroona ühingusse, kus neid teemasid on arutatud, märgib ta.

Heidi on ka märganud, et paljud kardavad häbimärgistamist niivõrd, et ei julge ilmtingimata oma sümptomitest rääkida isegi lähedastele sõpradele.

Tänu heale hooldusele ja ravimitele edeneb paranemine kogu aeg. Heidi saab ravi vastavalt sümptomitele, mis praktikas tähendab uinumist ja und parandavaid ravimeid, pulssi alandavaid ravimeid ja eraldi ravimit, mida kasutatakse pika koroona ravis.

Ta on otsustanud leppida sellega, et pikka koroonat ei saa niisama lihtsalt kehast välja. Peab lihtsalt ootama.

Selles haiguses liigume aasta korraga ja väikeste sammudega. Oleme aga poole aasta tagusest olukorrast tohutult edasi arenenud ja pole teada, kas ühel hetkel võiks ravimid ära jätta. Olen püüdnud teha väikeseid asju, mis tekitavad hea tuju ja olnud rahul ideedega, mida aju on arendanud, räägib naine.

Eelmise, 2022. aasta lõpus sai Heidi psühhofüüsilist füsioteraapiat ja raviperioodi somatopsühhiaatria polikliinikus. Ta ütleb, et talle olid kasulikud ka muud ravimivabad ravimeetodid, näiteks osteopaatia.

Voodihaigeks jäämine on varem aktiivsele ja paljusid erinevaid spordialasid nautinud naisele olnud vaimselt karm katsumus. Nüüd on pulss lõpuks normaliseerunud.

Saan treenida oma lihaseid madala pulsisagedusega, näiteks jooga ja pilatese abil. Võin ka teha lühikesi poeskäike ja asju ajada. Veel aasta alguses toetati neid ehk siis jalutasin abikaasa käevangus, et saaks poest välja õue. Pikk paus oli ka saunaga. See oli kehale liiga koormav.

Heidi on tänulik oma perele, aga ka töökollektiivile ja tööandjale, kes on teda mõistnud ja toetanud haiguse erinevates etappides.

Tööandja on võimaldanud mul teha tööd vastavalt võimetele. Alles hiljuti, kui mu tegevusvõime on tasapisi taastunud, olen saanud ka oma pere eest hoolt kanda. Eelmine aasta möödus perel täielikult minu eest hoolitsedes, sõnab naine.

Praegu kuulab ta ennast ja oma jõuraasusid tundlikult, teeb mikropause ning kõnnib ja toimetab omas tempos.

Kõiges tuleb arvestada vastupidavusega, olgu selleks siis autoga sõitmine, sõpradega kohtumine, lugemine või muu. Kõige tähtsam on jääda positiivseks, sest stress on üks hullemaid vaenlasi. Samuti on hea uni taastumiseks hädavajalik.

Kuigi koroona on toonud ellu märkimisväärselt valu ja meeleheidet, on see õpetanud naist ka pisiasjadest rõõmu tundma.

Olen teinud palju tööd, et jääda tuleviku suhtes positiivseks ja enesekindlaks, räägib naine.

Heidi loodab, et koroonasse haigestunud inimesed jääksid koju ega läheks inimeste sekka teisi nakatama. Ta ise püüab teha kõik endast oleneva, et mitte uuesti haigeks jääda.

Koroona pole lihtsalt kerge gripp kõigi jaoks. See võib elu täielikult muuta, seega on oluline, et kõik võtaksid vastutuse.

Hea teada: Pika koroona prognoos on enamusele üldiselt positiivne

Long covid ehk pikk koroona on koroonaviirusega nakatumise tagajärg. Selle sümptomid kestavad vähemalt kaks kuud ja neid ei saa seletada mõne teise diagnoosiga.

Kuna koroonaviirus on nii levinud, on palju ka pika koroonaga patsiente.

Teadusprofessor Markus Perola terviseametist ütleb, et terviseameti registri andmetel on pika koroona või järelmõjude tõttu kliinikut külastanud umbes 30 000 soomlast.

Perola nendib, et tõlgendamine on keeruline, kuna puudub väljakujunenud haiguse diagnostiline praktika. Näiteks pikka koroonat ei saa testida laboratoorsete testide või pildistamise abil.

Kõige tavalisemad sümptomid on tugev kurnatus, õhupuudus ja aju-udu, kui inimene ei suuda selgelt mõelda ega keskenduda. Haigus käib lainetena, sümptomeid võib olla palju ja neid võib esineda korraga mitu.

Kui patsiendi köha on kestnud kolm kuud, ei pruugi see olla pikk koroona. Sellega on seotud palju üle- ja aladiagnoosimist. Samuti on haigusel kõrge spontaanse paranemise kalduvus ja isegi kui see on raske, on prognoos enamiku jaoks väga hea.

Pika koroona põhjuseks võib olla raskelt põetud koroonahaigus, kuid võite saada tüsistuse ka siis, kui teil oli koroonahaigus ilma sümptomiteta.

Perola märgib, et pikaajaline koroona pole iseenesest uus asi, sest paljude teiste haiguste, näiteks gripi puhul satub osa inimesi haiglaravile ja osadel väheneb tegutsemisvõime, ent paranemise tendents on märkimisväärne.

Pikaajaline koroona on uue pandeemia loomulik kõrvalmõju. Tundub, et tegemist on ajutise sündroomiga, mis enamasti taandub aja jooksul.

Tööealiste naiste pika koroona juhtumeid on välja toodud eri tugirühmades. Perola arvab, et selle põhjuseks on asjaolu, et pikaajaline koroona piirab noorte ja tervete tööealiste inimeste elu rohkem kui vanemate inimeste elu.

Eakatel inimestel on samuti pikemaajalised koroona sümptomid, kuid nad on harjunud erinevate vaevustega. Haiguse saamine on kindlasti raskem neile, kes on varem terved olnud.