Kas järgmine sõda on Läänemerel? NATO riigid hauvad plaani Kaliningradi hõivamiseks

eestinen

Kaliningradi oblastist on aastatega saanud sõjaväebaas, mille olemasolu vihastab nii Poolat kui Leedut ning kogu piirkonda tajutakse problemaatilisena. Mõlemad riigid on juba arglikult hakanud mõtlema Kaliningradi tulevikule, kui Moskva režiim kokku kukub.

Üks aeg-ajalt kultiveeritud ettepanek on muuta Kaliningrad EL-i kontrolli all olevaks piirkonnaks, vahendab Iltalehti.

Poolas arvatakse, et see on peamiselt seotud Teise maailmasõja vigade parandamisega. Kaliningrad, algse nimega Königsberg kuulus Saksamaale sajandeid, kuni Nõukogude armee 1945. aastal selle ala okupeeris ja Nõukogude Liit sai selle piirkonna II maailmasõja rahuga endale.

Kaliningrad on muutunud ka Vladimir Putini võimu all. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist lootis enklaav erimajandustsoonile ja integratsioonile Lääne suunas. Linnavalitsus oli traditsiooniliselt väga läänemeelne, regionaaladministratsioon aga rohkem venemeelne.

Poolas nimetatakse Kaliningradi tavaliselt „uppumatuks lennukikandjaks”. Lodzi ülikooli poliitikaosakonna dekaani Ryszard Machnikowski sõnul viitab see Kaliningradi sõjalisele tegevusele. See on kujutanud Poolale märkimisväärset sõjalist ohtu.

Pärast Vene agressioonisõja algust vähenes Kaliningradis asuvate väeosade varustus, kuna sõjaväeüksused viidi üle teistele missioonidele. Nii nagu vähenes Vene sõdurite arv Soome piiri lähedal.

Seetõttu peetakse ohtu praegu varasemast väiksemaks, kuid see võib Venemaa taastudes suureneda, ütleb Machnikowski intervjuus Iltalehtile.

Poolas sel teemal kunagi laiemat arutelu ei toimunud, sest keegi ei oodanud, et Venemaa võim mureneb.

Ohust hoolimata ei tunne professori sõnul „Królewieci” tuleviku suhtes paljud huvi. Poola taastas tänavu Kaliningradi oblastile oma esialgse poolakeelse nime.

Nimevahetuse ajal avaldas Poola taristuministeerium pilte, kuidas teesildid muudeti poolapäraseks.

Machnikowski sõnul ei oota Poola tegelikult ka Venemaa võimu muutumist tulevikus, sest „pärast Vladimir Putinit on teine ​​samasugune valitseja ja Venemaa jagunemine on väga ebatõenäoline”.

Teadlane nendib, et vene inimesed on veelgi rangemalt administratsiooni kontrolli all. Naaberriigid peavad aga valmistuma tulevasteks Venemaa rünnakuteks.

Pärast Ukrainale suunatud vaenutegevuse lõppu valmistub Venemaa hoolikalt uueks sõjaks lähitulevikus, mistõttu peavad naaberriigid valmistuma selle ohjeldamiseks, et nad ei saaks Vene imperialismi kergeks saagiks.

Kahjuks pole me Kaliningradi osas midagi muud teinud, kui piirkonna ümber nimetanud ajaloolise nimega, sõnab Machnikowski. Tema sõnul peavad nii Poola kui Leedu püüdlema selle poole, et Venemaa sõjaline oht oleks minimaalne, kuna rünnak Leedule oleks samuti Poola huvide vastane. Mõlemat riiki „ähvardab Venemaa kättemaksuiha”.

Mõlemad peaksid püüdma ohtu vähendada nii kaua, kui see on võimalik, kuid vahendeid selle elluviimiseks napib. Peame lihtsalt arendama piisavalt sõjalist jõudu, et vältida vaenulikke katseid sellelt poolelt, sõnab ta.

Venemaa jaoks on Kaliningradi olemasolu ja ligipääsetavus vähemalt praegu äärmiselt olulised küsimused. Vaevalt, et Venemaa lepiks olukorraga, kus tegevust piirkonnas oluliselt piirataks.

See, kuidas Venemaa Kaliningradi staatust tulevikus näeb, sõltub Vene sõjaväe ülesehitamisest.

Võimalik, et Venemaa üritab võidelda Kaliningradi „maismaakoridori” eest, kuid see tähendaks NATO riikide, vähemalt Poola ja Leedu vastu tõelist sõda, mida loodetavasti toetaks kaitseliit, nendib Machnikowski.

Usume, et soomlased, rootslased, lätlased ja eestlased tulevad meile appi, samuti loodame, et britid ja ameeriklased toetavad meid ka muul viisil kui soojad julgustavad sõnad.

Küll aga ütleb teadlane, et teab, et kõik NATO riigid ei tormaks Poolat ja Leedut toetama.

Leedu poolel Klaipedas on osa kohalikke kirjeldanud piirkonna pealinna kui kunagist elavat, nüüd aga kummituslinna.

Praegu on Kaliningradis toimuvat raske hinnata. Selge on see, et piirkonnast on saanud keskus, mis täidab peamiselt Venemaa relvajõudude huve.

Keegi ei taha selle Pandora laeka üle arutleda. Plaanid olid juba 1990ndatel aastatel, kommenteeris Iltalehtile Leedu parlamendisaadik ja Kaliningradist kirjutanud Raimund Lopata.

Laiem arutelu hõlmab nii Valgevene kui Kaliningradi demilitariseerimist. Kuid see sõltub sõja tulemustest, märgib ta.

Kaliningradi tajutakse loomulikult ohuna, kuna piirkondadel on ühine piir. Lopata ütleb, et Venemaa teenindab Kaliningradi Leedu kaudu suletud rongidega, kuhu ei saa siseneda ega väljuda. Tema sõnul on Leedu hirmud seotud pigem sellega, kui palju vägesid ja relvi piirkonnas võib olla ning kuidas Venemaa kavatseb Kaliningradi kasutada.

Lopata ütleb, et Leedus on juba räägitud sellest, mida tuleks Kaliningradiga ette võtta, kui Ukraina sõda lõppeb. Kaliningradi kohta on tulevikuplaanid küll olemas, kuid nendest avalikult rääkida ei taheta.

Kommentaarid
(Külastatud 1,749 korda, 1 külastust täna)