Arvamus: Lääs peaks sekkuma Vene valimistesse

Järgmise, 2024. aasta Venemaa presidendivalimised annavad Läänele suurepärase võimaluse anda löök president Vladimir Putini vastu, hindavad teadlased Ivana Stradner ja Dalibor Roháč.

Stradner on USA-s Washingtonis asuva Demokraatiate Kaitse Fondi mõttekoja vanemteadur. Roháč on seevastu ametis mõjukas konservatiivses American Enterprise Institute’i mõttekojas.

Briti väljaandes Telegraph avaldatud arvamusloos meenutavad Stradner ja Roháč, et Venemaa suursaadik USA-s Anatoli Antonov süüdistas hiljuti USA-d Venemaa valimistesse sekkumises.

Kui tal vaid oleks õigus, kirjutavad nad.

Teadlased väidavad oma artiklis, et lääneriigid, keda Venemaa on ahistanud, peaksid Putinile samamoodi vastama.

Oktoobris teatati, et USA on hoiatanud kokku ligi 100 riiki Venemaa kavatsuste eest nende riikide valimistesse sekkuda. Lisaks usub endine välisminister Hillary Clinton, et Putin kavatseb sekkuda USA presidendivalimistesse.

Putinil on aeg oma ravimit maitsta. Stradner ja Roháč kirjutavad, et pole mingit põhjust, miks peaksime lubama tal saavutada järjekordse võidu demokraatia kurvas paroodias, mille ta ise korraldas.

Kui Läänt süüdistatakse igal juhul valimistesse sekkumises, võiks väga hästi kasutada seda võimalust (Putini) režiimi õõnestamiseks.

Stradner ja Roháč teatavad, et USA kasutas külma sõja ajal Nõukogude Liidu kodanike poole pöördumisel pehmet jõudu. See taktika enam ei tööta, aga lääneriigid peaksid ära kasutama venelaste rahvustunnet.

Venelastele tuleks meelde tuletada, et Putin varastas Venemaa ülevuse ja tegi riigist rahvusvahelise poliitika heidiku, ütlevad nad.

Stradner ja Roháč märgivad, et valimised on ohtlikud ka Putini-sugustele autokraatidele. Sel põhjusel on märtsis Venemaal peetavad presidendivalimised sobiv koht rünnakuks, kuigi Putini võitu ei saa ära hoida.

Stradneri ja Roháči sõnul nõuavad valimised Venemaal, et suur osa ühiskonnast osaleks protsessis, mille kohta kodanikud teavad, et tegemist on pettusega. Just siin peitubki oht Putini-suguste juhtide vaatenurgast.

(Valimised) annavad võimaluse murda fassaad ja õhutada rahutusi, kirjutavad nad.

Venemaal on valijaid, kes pole sõja käiguga rahul: sõdurite emad, mobilisatsiooniga ebaproportsionaalselt palju koormatud etniliste rühmade liikmed ja need, kes kardavad armu saanud kurjategijate naasmist rindelt.

Teadlaste sõnul on võimatu teada, kas venelased tõusevad Putini vastu suurel hulgal ja millal see juhtuda võib. Nad võrdlevad olukorda 2010. aasta araabia kevadega.

Aastal 2010 ei algatanud ükski kõrgetasemeline poliitiline programm Araabia kevadet. Läänel on igati õigustatud Venemaa vaidlusi tekitavate küsimuste väljaselgitamine ja sellest tuleneva lõhe süvendamine, et hoida Vene režiimi tagajalgadel.

Kommentaarid
(Külastatud 469 korda, 1 külastust täna)