USA välisminister Antony Blinken hoiatas eelmisel nädalal väikest rühma rahvasaadikuid, et tema ministeerium jälgib kahe asjaga kursis oleva inimese sõnul võimalust, et Aserbaidžaan võib peagi Armeeniasse tungida.

See info viitab USA valitsuse sügavale murele Aserbaidžaani operatsioonide pärast riigi lääneosas lahkulöönud piirkonna vastu ja konflikti leviku võimalikkust, vahendab Politico.

Aserbaidžaani president Ilham Alijev on varem kutsunud Armeeniat üles avama oma lõunapiiril „koridor”, mis ühendaks Aserbaidžaani mandriosa Türgi ja Iraaniga piirneva eksklaaviga. Alijev on ähvardanud probleemi „jõuga” lahendada.

Eelmisel nädalal 3. oktoobril toimunud telefonikõnes avaldasid rahvasaadikud Blinkenile survet meetmeteks Alijevi vastu tema riigi sissetungile Mägi-Karabahhi piirkonda septembris, ütlesid anonüümsust palunud inimesed.

Blinken vastas, et välisministeerium otsib võimalusi Aserbaidžaani vastutusele võtmiseks ega kavatse uuendada pikaajalist lepingut, mis võimaldab USA-l pakkuda Bakuule sõjalist abi. Ta lisas, et USA näeb võimalust, et Aserbaidžaan tungib lähinädalatel Lõuna-Armeeniasse.

Siiski väljendas Blinken demokraatide rahvasaadikutele, sealhulgas California esindajatele Nancy Pelosile ja Anna Eshoole ning New Jerseyst pärit Frank Pallonele lootust Armeenia ja Aserbaidžaani vaheliste diplomaatiliste kõneluste osas.

Veel kaks inimest kinnitasid, et Aserbaidžaani olukorra kohta toimus infotund, kuid üksikasju ei avaldanud.

Välisministeerium keeldus jutuajamist kommenteerimast, kuid rõhutas ministeeriumi pühendumust Armeenia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning konfliktide lahendamisele „otsete kõneluste” abil.

Kõnekas on ka otsus kokkuleppe pikendamisest loobuda. Alates 2002. aastast on USA igal aastal pikendanud, võimaldades tal kõrvale hiilida vabaduse toetamise seaduse sättest, mis keelab USA-l osutada Aserbaidžaanile sõjalist abi, pidades silmas käimasolevaid territoriaalseid vaidlusi Armeeniaga. Pikendus aegus juunis ja riik ei olnud varem andnud selgitust selle kohta, miks ta ei olnud veel pikendamist taotlenud.

Pärast infotundi on Pallone avalikult öelnud, et ta on mures, et Aserbaidžaan võib peagi sisse tungida. „Alijev liigub edasi oma eesmärgiga vallutada Lõuna-Armeenia,” säutsus Pallone kolmapäeval, väites, et tema režiim on saanud julgustust väikeste tagajärgedega lahenenud Mägi-Karabahhi sissetungist.

Aserbaidžaani sõjaline sissetung sellesse piirkonda eelmisel kuul sundis enam kui 100 000 Mägi-Karabahhis elavat etnilist armeenlast põgenema. Kohalikud liidrid kapituleerusid osana Venemaa vahendatud alistumisest ja leppisid kokku oma kolm aastakümmet vana tunnustamata riigi laialisaatmisega. Aserbaidžaani väed on pärast seda kinni pidanud üle tosina endise juhi.

Blinken ütles 20. septembri avalduses, et on Aserbaidžaani sõjategevuse pärast sügavalt mures ja teatas, et „jõu kasutamine vaidluste lahendamiseks on vastuvõetamatu”.

Kuid Mägi-Karabahh pole ainus territoriaalne vaidlus kahe Kaukaasia riigi vahel. Bakuu on pakkunud välja marsruudi Nahhitševani eksklaavi, mis lõikaks läbi Armeenia lõunapoolse Syuniku piirkonna, mida Aserbaidžaanis tuntakse Zangezuri nime all, ja võimaldaks maanteeliiklusel Iraanist mööda minna.

Alijev on öelnud, et „me kasutame Zangezuri koridori, kas Armeenia soovib seda või mitte”.

„Armeenias tajutakse seda kui territoriaalset nõuet ja nõudmist ekstraterritoriaalse koridori järele,” ütles Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kolmapäeval vastuseks Ankara ja Bakuu kasvavatele üleskutsetele kokkuleppele jõuda.

Piiril on pinged olnud pikka aega: 2022. aasta septembris alustas Aserbaidžaan rünnakut üle piiri, et vallutada Armeenia ida- ja lõunaosas strateegiline kõrgpunkt. Hiljuti, selle aasta 1. septembril, hukkus kolm Armeenia sõjaväelast pärast seda, kui Aserbaidžaan võttis vastuseks väidetavale droonirünnakule kasutusele „vastumeetmeid”.

Alijevi välispoliitika vanemnõunik Hikmet Hajijev eitas kolmapäeval antud intervjuus Aserbaidžaani mingeid pretensioone Armeenia territooriumile. Ta ütles, et konfliktioht on väike, sest Karabahhis toimunud aktsioonide taustal on „viimased kaks nädalat olnud Armeenia-Aserbaidžaani suhete ajaloo rahulikumad nädalad – kaevikus pole enam sõdureid, kes üksteist jõllitavad”.

„Aserbaidžaan taastas selle, mis juriidiliselt, ajalooliselt ja moraalselt oli meie oma” oma „terrorismivastase” kampaaniaga selles piirkonnas ega kavatse tungida de jure Armeenia aladele,” lisas ta.