Venemaa rünnakust üle piiri Harkivi põhja- ja loodeosas andis teada Moskva, seda Lääne luure ennustas ja Ukraina ootas. Asjaolu, et Vene väed on suutnud viie päeva jooksul mitmes punktis umbes 6 kilomeetrit edasi liikuda tekitab tõsiseid küsimusi Kiievi kaitsevõime kohta.
Kavatsusest luua piiri äärde Ukrainaga „sanitaartsoon” andis Vladimir Putin märku märtsis. Kuu aega hiljem rõhutas välisminister Sergei Lavrov, et Harkivil on sellises strateegias „oluline roll”, kuna piirkond on vaevlemas pommirünnakute käes, 22. märtsil hävitati kaks elektrijaama, vahendab Guardian.
Samal ajal olid Moskva sõjaväelased Venemaal Belgorodi oblastis üles ehitanud oma uut Põhja vägede rühma, milles Sõjauuringute Instituudi (ISW) hinnangul on 30 000 inimest. Eelmisel nädalal, kaks päeva enne koidikul toimunud rünnakut, ütles Harkivi piirkonna kuberner, et märgati vägede kogunemist.
Üks allikas lisas, et Ühendkuningriigi kaitseluure edastas ka hoiatuse Ukraina juhtkonnale. Nii et kui eelmisel reedel kell 5 ületas kahes võtmepunktis piiri kuskil 5000–10 000 Vene sõdurit, võis eeldada, et rünnak lüüakse kiiresti tagasi.
Tegelikult olid Ukraina kaitseliinid õhukesed või puudusid üldse. Harkivist vähem kui 60 kilomeetrit loodes asuvas Vovtšanskis „esimest kindlustuste ja miinide liini lihtsalt ei eksisteerinud”, kirjutas Ukraina komandör Denõs Jaroslavski pühapäeval, samal ajal kui üks Ukraina veteran, kellel on piirkonnas kontakte ütles, et „üksused lihtsalt ei olnud võitluseks valmis” ja kaitse „polnud korralikult paigutatud”.
Kiire taganemine varem vaikseks peetud piirkonnas on Ukraina jaoks 2024. aasta viimane taganemine. Sel aastal on Venemaa jätkanud oma sissetungivägede suurendamist 510 000-ni ning kasutanud ära kaitsjate õhutõrje- ja laskemoonapuudust Avdijivka hõivamiseks veebruaris ja hõivates aprillis sellest loodes asuva sillapea. Mais hakati Harkivi piirkonda ähvardama lootusega hirmutada elanikkonda ära kolima.
Ukraina julgeolekuekspert Maria Avdejeva tuvastas, et Venemaa on alates märtsist tegelenud pideva veebipropaganda vooga, mille eesmärk on Harkivi linna ja piirkonna elanikes rahutust tekitada. Venemeelsete sotsiaalmeedia Telegrami kanalite postitused käskisid aprillis Harkivi oblasti (ja naaberoblasti Sumõ) elanikel valmistuda lahingutegevuseks asulates ning levitati teateid võltsevakuatsiooniplaanidest, mis õhutasid linnaelanikke läände ja lõunasse põgenema.
Ukraina sõjalised raskused on osaliselt põhjustatud neljakuulisest pausist USA-st pärit relvatarnete osas – mis lahenes lõplikult eelmisel kuul, kui kongress kinnitas 61 miljardi dollari suuruse abipaketi – ja Euroopa riikide võitlusest relvatootmise kiirendamiseks enne 2024. aasta lõppu. Samal ajal on lahinguväljal vähemusse jäänud Ukraina hädas sõdurite puudusega ja mobilisatsiooni vanusepiiri on langetatud 27-lt eluaastalt 25-le.
Viimastel nädalatel on täheldatud puudujääke Ukraina suurtükiväes ning kaitse puudumist ballistiliste rakettide ja kauglennupommide vastu. Kuid mõttekoja Royal United Services Institute maasõja ekspert Jack Watling ütles, et Venemaa on samuti ületamas puudujääke armee väljaõppe osas ja hakkab „oma eeliseid ühendama” laskemoonaga.
Ukraina rindejoone maa-õhk raketitõrje on sedavõrd ammendunud, et see keskendub Venemaa reaktiivlennukite heidutamisele. Kuid nad ei suuda enam alla lasta Orlan-10 luuredroone, mis praegu „lendavad rutiinselt nii Harkivi kui Zaporižja kohal”, ütles Watling uues postituses ning „täpsemalt tuvastada ja hävitada sihtmärke rindejoone taga”.
Venemaa on Harkivi linna pommitanud alates märtsi lõpust õhust lendavate liugpommidega. Viimases teisipäevases rünnakus ütles Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov, et linna põhjaosas toimunud pommiplahvatuses sai vigastada neli inimest. Hiljem samal päeval palus president Volodõmõr Zelenski murelikult USA välisministrilt Antony Blinkenilt kahte 1 miljardi dollari maksumusega Patrioti õhutõrjepatareid, mis aitaksid kaitsta Harkivi oblastit.
Sõjaväeanalüütikud rõhutavad, et Ukraina taganemisel on põhjused. Hõivatud ala on väheasustatud hall tsoon, mida oli eriti raske kaitsta, sest Ukrainal on keelatud kasutada USA relvi sihtmärkide tabamiseks Venemaal.
„Ukraina jaoks on enesetapp, kui tema peamine kaitseliin on piiril, kus venelased saavad tabada suurtükiväe ja liugpommidega ning ukrainlastel pole USA piirangute tõttu võimalik kasutada relvi nagu Himarsi raketiheitjad,” ütles ISW analüütik George Barros. Selle tulemusel saavad Vene väed suhteliselt turvaliselt piiri äärde koguneda.
Analüütik väitis, et Ukraina „peab kaitsma tohutult suurt territooriumi, kuid maadleb isikkoosseisu probleemidega” – see tähendab, et neil pole võimet luua kogu põhjapiiril vene stiilis kindlustusi. Harkivi sissetungi järel rõhutas brigaadikindral Oleksandr Jakovets, et paremad kindlustused valmistati ette teises liinis, „15-17 km rindejoonest” ja kolmandas kuni 35 km sügavusel.
Seni ei ole Venemaa poolt Harkivile eraldatud väed, kuni 30 000 Belgorodist pärit sõdurit, mis tõusevad 50 000-ni, kui kaasata läheduses olevad jõud kaugeltki piisavad, et ohustada Harkivi suurust linna, ütles Barros.
See ei ole territoriaalne võitlus Ukraina teise linna pärast, vaid tõenäolisem kombinatsioon diversioonirünnakust Donbassi kaitseliinide nõrgendamiseks ja katsest kasutada pommitamist, et muuta Harkiv kummituslinnaks.
