Soome asjatundja analüüsib Ukraina presidendi üllatavat otsust

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei kolmapäevane teade lähipäevade välisvisiitide tühistamisest põhineb üldistel hinnangutel nõrgenenud rindeolukorral Harkivi oblastis. Soome Välispoliitika instituudi programmijuhi Arkady Moshesi sõnul võib aga selle taga olla ka muid tegureid.

Seoses olukorraga riigi põhjaosas peab Zelenski kõrgeima komandörina kohal olema. Ka poliitilisest vaatenurgast peaksid inimesed nägema, et president on kohal ja juhib, ütleb Moshes.

On aga ka kolmas tegur. Zelenski peab näitama, et ta ei ole rahul abiga, mida Ukraina praegu saab, märgib ta.

Moshesi sõnul oleme mingil määral naasnud konflikti alguse olukorra juurde, kus Lääs kõhkles Ukrainale antud abi andmisel, vahendab Iltalehti.

Nüüd ei kõhelda, kuid abi on väga aeglane. Olukord ei ole praegu kriitiline, kuid võib muutuda kriitiliseks väga lühikese aja jooksul, hindab Moshes.

Teaduri sõnul on mitme NATO riigiga sõlmitud lepingud enamasti Ukraina poliitiliseks toetuseks. Tema sõnul nimetatakse neid turvagarantiideks, aga seda need tegelikult pole.

Need dokumendid ei pruugi käsitleda tehnilist sõjalist abi. Vaevalt et Hispaania või Portugali reis sel juhul Ukraina kaitset praegu tugevdaks, sõnab ta.

Zelenski peab näitama, et sellisest diplomaatiast nagu reisimine ja kätlemine ei piisa, nendib Moshes.

Hoolimata kiirest edenemisest märkis erikorrespondent Emil Kastehelmi Iltalehti viimases Olukorrastuudios, et Venemaa peamine eesmärk on Harkivi vallutamise asemel Ukraina väed kirderindega siduda ja sisemisi segadusi tekitada.

„Tõde on see, et algne jõud, mille Venemaa sellesse rünnakusse pani, ei jõudnud kuigi kaugele,” nentis Kastehelmi.

Kui Venemaa tahab minna Harkivi suunas, peab ta suunama rünnakule rohkem vägesid, lisas ta.

Rindejoon Harkivi lähistel paistab hetkel vastu pidavat. Uudisteagentuur Reuters teatas, et Zelenski teatas reedel, et olukord Harkivis on stabiliseerunud.

Kas aga Ukraina lääne toetajad peaksid muretsema rindeolukorra ja Zelenski otsuse pärast oma reisid ära jätta?

Muretsemine on üle paisutatud. See on normaalne diplomaatia ja ma arvan, et pole vaja muretseda. Nad mõistavad, et president peab riiki jääma, selle asemel, et reisida, et kirjutada uus dokument, mis võib olla poliitiliselt oluline, kuid praktilisest seisukohast mitte eriti kasulik, nendib Moshes.

Moshesi sõnul ei pruugi Ukraina territoriaalsed kaotused oma suure geograafilise suuruse tõttu kohe murettekitavad tunduda. See on pannud lääneriigid liialt rahulolevasse olukorda, kus Ukraina näib suutvat Venemaale vastu seista ja sõja edenedes üles näidata vastupidavust.

Moshesi sõnul on lääneriigid liialt rahulolevad olukorras, kus Ukraina on suutnud oma suurusega Venemaale vastu astuda ja sõja edenedes üles näidata vastupidavust.

Olukord võib aga muutuda.

Lääs ei mõista piisavalt hästi, et Ukraina võib langeda ja kaotada sõja. Sõda on kestnud nii kaua, et sellest on saanud lääneriikide otsuste tegemise omamoodi rutiin, räägib Moshes.

Sel põhjusel ei ole Zelenski võimalik ponnistus olukorrale veidi „draamat” lisada ilmtingimata halb. Läänes pole veel paanikaks põhjust, kuid ühel hetkel võib seegi päevakorda tulla.

Pole midagi halba, kui lääs on olukorra pärast natuke rohkem mures kui eelmisel aastal, sõnab Moshes.

Kommentaarid
(Külastatud 1,322 korda, 1 külastust täna)