Piritta Asunmaa on Soome esimene päris suursaadik NATO juures.

Kulisside taga on hinnatud, et varem välisministeeriumi poliitikaosakonna juhatajana töötanud Asunmaa tõsteti mainekaks suursaadikuks tänutäheks märkimisväärse töö eest, mida ta tegi Soome NATO liikmeks pürgimisel, vahendab Iltalehti.

Asunmaa on muuhulgas üks võtmeametnikke, kes Türgi liidrile Erdoganile silma vaatas, kui Soome ja Rootsi NATO liikmelisus tunde kestnud läbirääkimistel otsustati.

Kas minu nominatsioon oli auhind või mitte, seda tuleb küsida nomineerijalt, naerab Asunmaa. NATO liikmesus oli meeskonnatöö, üksiku riigiametniku rolli selles ei rõhutata, jätkab ta.

Asunmaa on välis- ja julgeolekupoliitika asjatundja, kes on varemgi EL-is ja NATO-s töötanud. Muu hulgas juhtis ta Soome NATO missiooni aastatel 2015–2019, mil Soome oli NATO partnerriik.

Soome on nüüdseks olnud pool aastat NATO liige. Asunmaa ütleb, et teda üllatas enim NATO suursaadikute lähedane suhe ja suhtlus.

Kõrvaltvaatajana ei saanud ilmtingimata aru, kui tihedad on suhted liikmesriikide suursaadikute vahel, lisab ta.

Asunmaa sõnul soodustab samas majas ehk NATO peakorteris viibimine liikmesriikide vahel üksteisemõistmist ja otsuste langetamist, mis on oluline, sest NATO-s tehakse kõik otsused üksmeelselt.

Teine üllatus, mille NATO liikmelisus Asunmaale on toonud, on olnud asjade ja dokumentide suur hulk. NATO-s liigub tohutul hulgal salastatud teavet, millele meil partnerriigina ligipääsu polnud, märgib ta.

Soome huvide edendamine NATO-s nõuab diplomaatilisi oskusi, sest kõikide liikmesriikide suursaadikud on väga kogenud, head läbirääkijad ja mitmepoolse diplomaatia meistrid.

Soome suursaadiku NATO juures poliitika põhineb valitsusprogrammil ning välis- ja julgeolekupoliitilistel raportitel. Soome tahab olla NATO-s konstruktiivne riik, kuid loomulikult kaitseme meie enda huve, kui tegemist on meie jaoks eluliste huvidega, sõnab ta.

Asunmaa sõnul on NATO algusest peale aru saanud, et Soome kuulumine tugevdab NATO-t ja NATO liikmelisus Soomet. Meile pole erinõudeid, lisab ta.

Asunmaa sõnul eeldab Soome huvide edendamine kogu diplomaatilise masinavärgi tõrgeteta toimimist, head võrgustumist ja seda, et asjadest teatakse aegsasti, et neid saaks mõjutada.

Suuraadik rõhutab, et Soome peaks kiiremas korras saatma Soome sõjaväelased NATO peakorterisse ja riigiteenistujad NATO sekretariaati. NATO on seotud sõjaliste asjade ettevalmistamisega, mille puhul on oluline, et seal oleks oma inimesed, et asjadest õigel ajal teada saaks.

NATO on poliitilis-sõjaline liit. Millised on NATO-s sõjaväelased või poliitikud ja diplomaadid, kes neid esindavad? „Mõlemal on oma tugev roll, kuid NATO-s oleme äärmiselt ettevaatlikud, et sõjaväelased tegutseksid poliitilise juhtimise all,” ütleb Asunmaa.

NATO suursaadiku sõnul on Soome alliansi oluline liige „oma väga tugeva riigikaitse ja geostrateegilise asukoha tõttu”. Meid kuulatakse ja meie seisukohtadel on kaal, märgib ta.

Asunmaa sõnul on Soome jaoks kõige olulisem mõjutada seda, kuidas NATO Venemaa suhtes toimib. Venemaa põhjustatud julgeolekuoht on meie peamine murekoht. See, et NATO heidutust ja kaitset tugevdab on just Venemaa ohu tõttu, ütleb Asunmaa.

Alliansi ühise heidutuse ja kaitse tugevdamiseks sai Soome kevadel esimesed NATO poliitilised eesmärgid kaitseplaneerimise protsessi (NDPP) jaoks. Need eesmärgid pole avalikud, kuid nii palju on teada, et Soomel tuleb lisaks kiirreageerimisjõududele mõelda õhutõrje, raketitõrje ja kaugrelvade arendamisele.

„Kaitseplaneerimine ei ole avalik teave, kuid on selge, et NATO investeerib Venemaa ohuga võitlemiseks veelgi jõulisemalt ühisesse heidutusse ja kaitsesse,” ütleb Asunmaa.

„See tähendab, et koostatakse kaitseplaanid ja töötatakse välja juhtimisstruktuur ning Soome annab kindlasti oma osa,” ütleb Asunmaa.

Alliansi juhtimisstruktuuride mõjutamist peetakse NATO-Soome lähituleviku üheks olulisemaks ülesandeks.

Iltalehti andmetel on Soome juba asunud suruma soomlaste paigutamist NATO uude juhtimisstruktuuri USA-sse Norfolki peakorteri alla, kuigi esialgu on Soome Hollandis NATO Brunssumi juhtimise all.

Asunmaa pole nõus infot kommenteerima. Käsustruktuuri kujundus on salastatud teave, nendib ta.

Suursaadik külastas hiljuti koos NATO Nõukoguga ühisoperatsioonide peakorterit Norfolkis. „Selge on see, et olemasolevaid staape tugevdatakse nii, et nad suudaksid vastata julgeolekuprobleemidele ning selle reformi raames paigutatakse juhtimisstruktuuri Soome ja Rootsi,” ütleb Asunmaa.

Kas teised riigid avaldavad survet, mis suunas peaks Soome võimekust arendama? Oma kaitse juhtimisel oleme juba näidisõpilane, erilist survet meile pole, räägib Asunmaa. „NATO mõistab, et meie fookus on jätkuvalt idapiiriga tegelemisel,” ütleb Asunmaa.

NATO liikmena on Soome pühendunud osalema alliansi ühistes rahuaja kaitseülesannetes. Nende hulka kuuluvad ühine õhuseire, osalemine NATO alalistes merejõududes ja sõjaline kohalolek NATO idapoolsetes liikmesriikides. Kuidas ja mil määral Soome neis osaleb, selgub sügise jooksul.

Soome kulutab kaitsele NATO nõutud kaks protsenti SKT-st, kuid kõik liikmesriigid seda taset ei täida. Kas Soome julgeb samasugust koormuse jagamist nõuda ka teistelt liikmesriikidelt? Samamoodi ootame seda teistelt kui teised meilt ja kindlasti oleme selles ka teiste suunas häälekad, ütleb Asunmaa.

Viimasel ajal on arutatud ka selle üle, mis on Soome jaoks NATO-s nn referentsgrupp: kas Põhjamaad või Baltimaad? Suursaadik rõhutab, et NATO ei taha blokke.

NATO-s nagu mujalgi on Soome Põhjamaa ning Rootsi ja Soome ühine kandideerimine NATO-sse on koostööd veelgi tugevdanud ja toonud uusi avanemisi, märgib ta. Teisest küljest on sama selge, et oleme eesliini riik ja meil on Venemaaga pikk piir, seega on meil palju ühiseid huvisid teiste eesliini riikidega, lisab Asunmaa.

„Nii Soome kui ka Balti riikide ja Poola jaoks on oluline, et NATO mõistaks Venemaa julgeolekuohtu praegu ja tulevikus,” ütleb Asunmaa.

Suursaadiku sõnul on NATO-s kõige olulisem leida lahendused, mis toimivad kõigi liikmesriikide jaoks. Ta rõhutab ka NATO 360-kraadist visiooni. Soome peab osalema NATO lõunapoolsete riikide kaitses, olgu selleks terrorism või NATO kriisireguleerimine.

Suursaadik Asunmaa sõnul on Venemaa ja Euro-Atlandi piirkonna julgeolek praegu ka NATO liitlastest kõige murettekitavamad. Venemaa vastutab ainuisikuliselt Ukraina agressioonisõja eest, mis on ohustanud ülemaailmset ja Euro-Atlandi julgeolekut.

Asumaa sõnul soovib NATO tugevdada toetust Ukrainale ning on pühendunud protsessi toetamisele, mis viib Ukrainas õiglase ja püsiva rahuni. NATO toetab ka Ukraina iseseisvust ja õigust ise valida oma julgeoleku korraldus.

Kolmanda julgeoleku väljakutsena tõstab Asunmaa NATO lõunanaabruse, kuhu kuuluvad Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Sahel.

Hiinat nähakse väljakutsena ka NATO-s. Föderatsioon jälgib muu hulgas tähelepanelikult, kas Hiina osutab Venemaale relvastatud abi.

Hiina kasutatavad vahendid ei vasta NATO hinnatud huvidele. Eelkõige on see seotud hübriid- ja kübermõjuga ning tihedama koostööga Venemaaga. „Jälgime tähelepanelikult, kuidas areneb Venemaa ja Hiina strateegiline partnerlus, kuid samas püüame jätkata dialoogi ja koostööd Hiinaga teatud valdkondades,” ütleb Asunmaa.

Põhja-Korea, Hiina, Venemaa ja Iraani koostööd jälgib ka NATO. Jälgime, kuidas koostöö areneb ja mida nad relvade soetamiseks teevad, märgib Asunmaa.

Viimasel ajal on eksperdid rääkinud suure sõja ohust ja Venemaa agressioonisõja laienemise ohust. Soome NATO suursaadik ei näe praegu sõja eskaleerumise ohtu, kuid suure sõja oht on siiski olemas.

Venemaa on tuumariik, kes on kogu sõja vältel kasutanud väga ohtlikku tuumaretoorikat ja rõhutanud oma sõnavõttudes tuumakonflikti ohtu ning kui on teada, et alati on oht olukorraks, kus konflikt võib eskaleeruda, siis jah, see oht on olemas, sõnab ta.

Mida saab NATO teha selle vastu, kui Venemaa kasutab tuumasõja ohtu heidutusvahendina? Strateegilise stabiilsuse seisukohalt on Venemaa eesmärk muret tekitada, märgib Asunmaa. „Venemaa on otsustanud külmutada ka strateegilise tuumarelvastuse lepingu New Start elluviimise, nii et ka see on muudatus võrreldes varasemaga,” ütleb Asunmaa.

Suursaadiku sõnul on antud olukorras oluline, et NATO tugevaim liige USA on öelnud, et jätkab ühepoolselt peamisi riskide vähendamise meetmeid. USA on teatanud valmisolekust pidada relvastuskontrolli läbirääkimisi nii Venemaa kui ka Hiinaga ilma eeltingimusteta, ütles suursaadik.