Soome psühholoog: inimene ei pea vastu pidevale kriisiolukorrale

Lähis-Ida, Ukraina, koroonapandeemia… Viimastel aastatel on maailm liikunud ühest kriisist teise. Pidevad halvad uudised panevad vastupidavuse proovile ja võivad õõnestada turvatunnet.

Psühholoog Juho Mertanen märgib, et inimesed on bioloogiliselt häälestatud olema eriti teadlikud halbadest uudistest. Ohtude avastamine ja nendeks valmistumine on olnud ellujäämise seisukohalt kasulikud, vahendab Yle.

See omadus koos kiire ja pideva teabetulvaga meediast ja sotsiaalmeediast võib ohustada tervist.

Pidev ülivalvsus ja ohtude jälgimise seisund on kurnav. Saame hakkama stressi ja uudistega kursis olemisega, kuid kogunenud koormusel tuleks lasta alati aeg-ajalt tühjeneda, räägib Mertanen.

Sõjad ja nakkushaigused jätkuvad meist hoolimata. Inimese vaimse tervise jaoks oluline kontrollitunne mureneb, kui sa ei suuda ise mõjutada meedias kajastatavaid ohte.

Sel juhul on hea suunata oma tähelepanu väikestele igapäevastele asjadele, mis tekitavad hea enesetunde. Kellegi jaoks võib see olla jalutuskäik õues, teisele tass teed küünlavalgel ja kolmandale väike remont autos või majas.

Kui maailm on segaduses, võivad igapäevased asjad tunduda eriti rõõmustavad ja toitvad. Juho Mertanen laeb ise akusid saunas käies või lapsega legodega mängides.

Samas, kui paljud asjad on halvasti ja valesti, on ikka asju, mille eest saan olla tänulik ja õnnelik, ütleb Mertanen.

Kuhjunud stressiga tegelemist ei tohiks lükata ainult pühade peale. Pikkade puhkuste taastav toime kaob üsna kiiresti. Seetõttu oleks hea igasse päeva mahutada väikseid hingetõmbe- ja taastumishetki.

Teisest küljest ei tohiks taastumine iseenesest muutuda stressirohkeks, hambaid krigistama panevaks soorituseks.

Psühholoog Juho Mertanen annab nõu, et kasutada võib kas paber- või elektroonilist kalendrit.

Sinna saab märkida kas konkreetsed või mõttes hetked, mis energiat kulutavad või ära võtavad, näiteks punasega. Taastumishetked saab märkida rohelisega. Seejärel vaadake, kuidas tasakaal välja näeb. Kas taastumishetki on piisavalt võrreldes nendega, mis võtavad energiat.

Heade hetkede märkamine hoolitseb meele eest. Saate neid päeva lõpus teadlikult meelde tuletada, et nad ei jääks raskemate asjade ja halbade uudiste varju.

Õhtul võid loetleda kolm asja, mille eest oled tänulik või rahul. See treenib meid märkama ka häid asju.

Juho Mertanen on lisaks vaimse tervise teenustele töötanud ka erinevates organisatsioonides. Ta ise on töötanud Läänekaldal vabatahtlikuna ja teinud lõputöö Gaza laste vaimsest tervisest.

Seetõttu on talle südamelähedased maailmaparandajad ja inimesed, kes oma tööga hoolitsevad teiste inimeste tervise ja heaolu eest. Teda huvitab ka see, kuidas abistajad ise hakkama saavad.

Arvan, et abistaja enda anum ei saa olla tühi, kui ta tahab sealt ammutada ka teistele. Abistajatel tekib kiusatus kogu oma energia ohverdada, sest nii palju on, mis võiks vajada meie tähelepanu, kirjeldab Mertanen.

Enese peale mõtlemine ja mõõdukus on olulised kõigile, kes hoolivad maailma viletsustest. Maailm ei valmi ühe inimese tööga, ükskõik kui palju ta ka ei muretseks ja stressaks.

Keegi ei saa kogu aeg täielikult endast anda. Sa pead suutma oma tegevust ise korraldada ja reguleerida. Ja uskuda, et aastate, aastakümnete ja sajanditega arenevad asjad paremuse suunas.

Kommentaarid
(Külastatud 411 korda, 1 külastust täna)