Kummaline olukord: Soomes pakuti arstile palka 20 000 eurot kuus ja ta keeldus

Viimasel ajal on Soomes palju kõneainet tekitanud niinimetatud rendiarstide kõrged tasud.

Erasektoris töötav arst võib parimal juhul teenida mitu tuhat eurot rohkem kui umbes sama tööd tegev kolleeg avalikus sektoris, vahendab Ilta-Sanomat.

Helsingis erasektoris töötav kogenud spetsialist ütleb, et renditööjõudu pakkuvate ettevõtete kontaktide arv on viimasel ajal selgelt kasvanud. Ta peab olukorda eriliseks.

Mulle pakuti tööd keskhaiglas renditeenusena, kuupalgaga umbes 20 000 eurot. Omavalitsuse poole pealt saaks sarnase töö eest ilmselt 6000–7000 eurot, ütleb arst.

Tema sõnul on tööpakkumisi tulnud teistest ettevõtetest ja erinevatest asukohtadest.

Eriarste on raske saada. Samas tean vaid ühte eriarsti, kes on sellega tegelema hakanud, räägib arst.

Töö atraktiivsust vähendavad paljud tegurid. Üks on kolimine võõrasse kohta. Teine on kohanemine uue töökeskkonnaga. Suured lisatasud võivad uuel töökohal halba verd tekitada, isegi kui lisatööjõud muidu hea meelega vastu võetakse.

Vähemalt mul ei ole julgust minna tööle mõne vanemarsti kõrvale, kes teenib kolm korda vähem. Olukord on täiesti absurdne. Ametlikele arstidele ei saa maksta isegi pooleteisekordset palka, rendiarstidele aga makstakse mitmekordset palka.

Eriarsti otsiti Lõuna-Savo hoolekandepiirkonnas Eloisa.

Eloisa tervishoiuteenuste valdkonna juht Kimmo Kuosmanen kinnitab, et hoolekandepiirkond on eriarstide pakkumist esialgu uurinud erinevatest personalifirmadest.

Siis annavad ettevõtted meile teada, milliste hindadega oleksid nad nõus arste pakkuma. Siis vaatame, kas värbamine on konkurentsivõimeline või on tegemist lühiajalise otsehankega.

Eloisa on osaline ka ettevõttes Järvi-Suomen Terveys, mis on üks lahendus personalipuudusele. Osa arste on selle kaudu värvatud, ütleb Kuosmanen.

Järvi-Suomen Terveys on paar aastat tagasi asutatud ettevõte. Asutajateks olid tollane Kesk-Soome ravipiirkonna munitsipaalettevõte, Lõuna-Savo sotsiaal- ja tervishoiuteenuste munitsipaalettevõte ning Põhja-Karjala vastav munitsipaalettevõte.

Ettevõtte Järvi-Suomen Terveys üks peamisi ülesandeid on hankida tervisevaldkonna eksperte, seega on tegemist omamoodi avaliku poole enda rendifirmaga.

Hoolekandepiirkonna juht Santeri Seppälä rõhutab, et Eloisa püüab vähendada renditööjõu kasutamist. Eelmisel esmaspäeval tegime juhatuses otsuse, et reeglina me uusi rendiarste enam tööle ei võta, lisab ta.

Seppälä sõnul on sotsiaalkindlustusreformiga päevakorda tõusnud rendiarstide tasustamine. Kui rahastamine väheneb, on tekkinud avalik arutelu.

Seppälä rõhutab, et renditöötajate palgad pole kõrged ainult arstidel.

Rendiarste on palgatud aastakümneid. Nüüd kasutatakse renditööjõudu ka teistel erialadel. Näiteks on kõrged ka psühholoogide ja õdede tasud. Suurenenud rendikulud ei ole alati seotud arstide, vaid ka psühholoogide ja õdedega.

Kulude võrdlemise teeb osaliselt keeruliseks asjaolu, et püsitöötaja kuludena kajastatakse lisaks kuupalgale ka muud tööandja kulud. Teisest küljest puuduvad ajutise töötaja jaoks otsesed tööandja kulud.

Nõudlust renditööjõu järele hoiab osaliselt üleval see, et sotsiaalkindlustusreformiga tuli loobuda tervishoiuteenuste üldisest sisseostmisest. Seetõttu ei saa hoolekandepiirkond enam hankida erateenusepakette, vaid peab vähemalt osa teenuseid ise tootma.

Seetõttu on alalise personali puuduse korvamiseks vaja ajutisi arste ja õdesid.

Suuremat töösurvet tekitab nn ravigarantii karmistamine. Septembri algusest on esmatasandi arstiabis maksimaalne ravile võtmise aeg 14 päeva, mis järgmise aasta alguses väheneb seitsmele päevale.

Omavalitsuste ja piirkondade minister Anna-Kaisa Ikonen ütles varem MTV-le antud intervjuus, et valitsus kaalub praegu võimalusi arstide puuduse ja ajutiste arstide kõrgete palkade lahendamiseks.

Vaevalt, et tegu saab olema tema sõnul seadusandlusega sundimises, pigem kasutatakse abiks hariduspoliitikat.

Kommentaarid
(Külastatud 7,737 korda, 1 külastust täna)