Hamasi terroristid „vägistasid tüdrukuid oma sõprade surnukehade peal”, kui nad korraldasid „teise holokausti”, rääkisid relvastatud meeste poolt vangistatud Iisraeli kodanike Briti pereliikmed täna Londonis pressikonverentsil.

Kaks Briti kodanikku, Noam Sagi ja Sharon Lifschitz rääkisid sellest, kuidas Hamas rebis nende eakad vanemad voodist välja ja küüditasid sunniviisiliselt Gazasse koos kuue kuu vanuste lastega. Briti kodanikud palusid valitsustel aidata nende sugulased tagasi saada, taunides samas ründajate tegusid, vahendab Daily Mail.

„Ma ei peaks täna siin olema, ma pidin minema Heathrow’sse oma emale vastu. Ma olen siin puhta kurjuse pärast,” ütles Noam.

„Laupäeva hommikul ärkas kibuts, kus ma sündisin ja üles kasvasin, veresauna peale – teise holokausti peale. Seal olid peamiselt väikesed lapsed ja eakad vanurid. Majad põletati kohe maani maha, koerad lasti maha. Midagi ei jäänud alles,” sõnas Noam.

Ta rääkis, kuidas kibutsis elanud perekondi „gaasitati, põletati, hukati, tapeti ja rööviti”.

„Holokausti üle elanud inimesed leidsid end silmitsi teisega. Üks pantvangidest oli olnud Kindertranspordis,” ütles 53-aastane Noam, viidates operatsioonile juudi laste evakueerimiseks Natsi-Saksamaalt.

„Nad on meie kogukonnalt nii palju ära võtnud. Need on meie lapsed, meie vanemad. Mu ema viidi välja, võeti hapnik ära, et teda mootorrattale panna… Sa pead olema eriline inimene, et 85-aastast voodist välja tõsta, kas pole?” küsis 52-aastane Sharon pisarsilmil.

Samuti selgus, et vangide hulgas oli kuuekuune beebi, kui pressikonverentsil jagati pilte mitmest röövitust.

Kuuekuune Ariel, 38-aastane Tamir Adar, 85-aastane Yafa Adar, 50-aastased Noam Elyakim, Dikla Aava, 17-aastased Dafna Elyakim, Timer Eliaz Arava, samuti Ela Elyakim, Nahal Oz ja ‘Abigail’, kelle vanust ei avaldatud, on teadaolevalt Gazasse viidud.

Noam on Londonis elav psühhoterapeut, kes kasvas üles Nir Ozili kibutsis. Tema 75-aastane ema Ada Sagi võeti pantvangi 7. oktoobril.

„Me ei kuulnud midagi. Meid aitab edasi see, et mu pojal on üks vanaema ja ma tahan, et ta oleks temaga järgmisel sünnipäeval. Mind aitab edasi see, et kõik need inimesed on perekond – nad õpetasid mind ujuma, nad õpetasid mulle korrutustabelit. Nii me kasvasime üles. Ma teen nende heaks kõik, mis suudan,” ütles Noam.

52-aastane Sharon Lifschitz on kunstnik ja akadeemik, kelle vanemad on 85- ja 83-aastased rahuaktivistid ning võeti samuti pantvangi.

„Mul on palju sõpru, palju kristlasi, moslemeid, budiste, hindusid. Mind ei huvita, tuleme kokku, toome need lapsed koju,” ütles ta.

„Mu isa ütleks, et ta on 83-aastane, tal on olnud suurepärane elu, ärge tülitage end minu pärast, tegelege mu naabrite lastega, beebidega. Ma palun teil ka nendega vaeva näha,” räägib ta.

„Mu isa veetis oma elu rahu nimel töötades. Olen tema tütar. Ma palun rahu. Peame nüüd koos tegutsema, et selle vihkamise vastu armastusega võidelda. Nad ei ole selle sõja osad,” lisab naine.

Konverentsi alguses pidas võõrustaja enne Noamile ja Sharonile jutujärje üleandmist kirgliku kõne.

„Hamas… on tänapäeva surmameeskond. Nad käisid ukselt uksele, kiskusid emadelt beebisid ja lapsi voodist ning tapsid nad julmalt, külmavereliselt,” räägib ta.

„Tüdrukud vägistati nende sõprade surnukehade peal, palju ellujäänuid rööviti,” lisab ta. „Neid kohutavaid tegusid tähistati Teherani ja Gaza tänavatel ja mõnesid isegi siin Londonis.”

„Me pole kunagi varem Iisraelis kogenud nii traumeerivat sündmust, millest ülesaamiseks kulub aastaid, kui mitte põlvkondi,” lausub ta. „See on suurim pantvangikriis, millega maailm on aastakümnete jooksul silmitsi seisnud.”

Sel ajal, kui Iisraeli pantvangide Briti pereliikmed räägivad oma lähedaste raskest olukorrast, on vähemalt 100 inimest Ühendkuningriigist Iisraeli sõitnud, et teenida Iisraeli sõjaväeteenistuses, kuna see korraldab Hamasi vastu suunatud rünnakut.

Iisraeli Ühendkuningriigi saatkond teatas, et on arusaadav, et sõitjad olid Iisraeli relvajõudude (IDF) „reservväelased ja tegevväelased”.

Avalduses öeldi: „Iisraeli saatkond mõistab, et vähemalt 100 reservväelast ja tegevväelast on Ühendkuningriigist tagasi Iisraeli läinud Iisraeli sõjaväkke teenima.”

Mure Briti kodanike ohutuse pärast piirkonnas on endiselt suur, kuna 17 Ühendkuningriigi kodanikku on kas surnud või kadunud, sealhulgas lapsed.

Kolmapäeval kinnitati, et laupäeval Hamasi võitlejate sissetungis hukkus veel üks britt. 26-aastane Jake Marlowe on üks kolmest, kes on teadaolevalt surnud. Algselt registreeriti ta kadunuks, kuid Iisraeli Londoni saatkond kinnitas tema surma.

Päästetöötajad ja tunnistajad on kirjeldanud õõvastavaid stseene Iisraeli lõunaosa kibutsis, sealhulgas eakate inimeste tapmist ja veriste ruumide leidmist, mis on täis tapetud tsiviilelanikke.

Rääkides eile USA presidendi Joe Bideniga Hamasi julmuste teemal, ütles Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu: „Me pole kunagi riigi ajaloos ega „alates holokaustist” näinud sellist metsikust”, enne kui jätkas stseenidega ukrainlaste vastu suunatud natside jõhkrusest Babõn Jaris II maailmasõja ajal.

„Nad võtsid kümneid lapsi, sidusid nad kinni, põletasid ja hukkasid. Nad raiusid sõduritel pead maha, nad niitsid jalust need noored, kes tulid loodusfestivalile. Nad ajasid viis džiipi selle süvendi ümber nagu Babõn Jaris, niitsid nad maha, tagades, et nad tapsid kõik,” rääkis ta.

„Nad on veelgi hullemad kui ISIS ja me peame neid sellistena kohtlema,” ütles Netanyahu.

Hamas hoiab Gazas kinni hinnanguliselt 150 Iisraelist pantvangi võetud inimest – sõdureid, mehi, naisi, lapsi ja vanemaid täiskasvanuid – ning nad on viimase viie päeva jooksul tulistanud Iisraeli tuhandeid rakette.

Eelkõige kaks Iisraeli kibutsi – Be’eri ja Kfar Aza – kannatasid Hamasi kohutava metsikuse käes.

Arvatakse, et Kfar Aza kibuts on koht, kus toimusid kõige hullemad imikute vastu suunatud julmused, arvestades selle populaarsust noorte vanemate seas, ning see oli üks esimesi Iisraeli asulaid, mis laupäeva hommikul möllavate terroristide sihikule langes.

Siin tulistasid ründerelvade ja granaatidega relvastatud Hamasi relvamehed surnuks karjuvaid perekondi, kes palusid elu eest, enne kui süüdati nende kodud.

Terror algas vahetult pärast koitu, kui enamik seal elavast 400 elanikust magas või nautis hommikusööki.

Esimene 70 terroristist koosnev laine liikus mootorratastel vaikse kibutsi poole pärast seda, kui oli tulnud läbi traataia kilomeetri kaugusel, samal ajal kui teised lendasid paraplaaniga üle Iisraeli pahaaimamatu kaitseväe Gazast.

Kohe saabudes ründasid tugevalt relvastatud võitlejad kompleksi neljast suunast – alustades läänepoolsest „beebikvartalist”, kus elasid noored pered.

Terroristidele läks vastu kibutsi valvur, kes kuulus väikesesse sõjaväekogemusega elanike gruppi, kes patrullisid mööda perimeetrit, kui nägi tema poole kihutavat mustade kujude parve.

Nad – nagu Iisraeli sõjavägi ja valitsus – ei olnud valmis terroristide laineks, mis tulistasid nende pihta kuulivoogusid. Väike turvameeskond püüdis tulutult oma naabreid kaitsta, kuid nad ei suutnud terroriste tagasi hoida ja nad tapeti.

Halastamatud Hamasi püssimehed liikusid kiiresti läbi kibutsi, tappes esmalt oma verandal istunud 90-aastase vanaema. Nad tirisid hirmunud naise elutuppa ja tulistasid teda kaks korda pähe.

Pered ärkasid tulistamise ja häälte peale väljaspool oma kodu. Hirmunud vanemad jooksid oma magavate laste juurde ja tõmbasid nad voodist ja võrevoodist välja, enne kui nad turvaruumidesse või kappidesse peitsid.

Nende vanemate hulgas olid Itay ja Hadar Berichevsky, mõlemad 30-aastased, kes kuulsid, kuidas tulistajad üritasid nende välisust maha lüüa.

Vanemad panid oma kümnekuused kaksikud beebid varjupaika hetk enne seda, kui Hamasi terroristid nende koju tungisid ja paari surnuks tulistasid.

Seejärel liikusid terroristid süstemaatiliselt majast majja, paisates raketimootoriga granaatidega lahti välisuksi ja vallandades seal elavate meeste, naiste ja laste pihta kuulirahe. Sõdurid ütlesid, et tervetel peredel pandi käed raudu, enne kui nad ükshaaval surnuks tulistati.

Sündmuskoha piltidel on näha verega kaetud beebi turvatooli, mille kõrval lebab tema väike verine kleit.

Hamasi püssimehed süütasid seejärel kibutsis mitu maja, haige sooviga perekondi välja sundida, et nad saaksid nad maha lasta niipea, kui nad oma aedadesse jõudsid.

Samal ajal ilmusid Kfar Azast vaid kiviviske kaugusel asuvas Be’eris õõvastavad fotod Iisraeli tsiviilisikutest, kes lamasid voodis kuuliaukudega.

Avaldamiseks liiga koledatel fotodel on näha, kuidas üks naine lamas näoga alaspidi voodis vereloigus, tema laigulises lagunevas nahas haigutas kuus auku.

Tema kõrval oli voodi ja seina vahele libisenud tumedate juustega mees. Tema mustad riided, mis näisid olevat pidžaamad, olid endiselt libedad verest, mis oli voolanud tema all põrandale.

Tema keha oli lagunemas – nägu oli mustaks tõmbunud. Tema paremast käest puudusid lihatükid.

Väljas olid mitu autot lömmi sõidetud, samas on näha igapäevariietuses inimeste surnukehasid ebamugavas asendis lamamas.

Kibutsist leitud enam kui 100 surnukeha eemaldas Zaka otsingu- ja päästerühm, kes hoiatas, et hukkunute arv võib veel kasvada.

Üks ellujäänu Haim Jelin rääkis kohalikule meediale, et Hamasi võitlejad „kõndisid Be’eris ringi nagu kuuluks see koht neile”.

„Nad tulistasid valimatult, röövisid keda vähegi suutsid, põletasid maha inimeste kodusid, et nad pidid põgenema läbi akna, kus ootasid terroristid,” lisas ta.

Naine nimega Miri Gad Mesika rääkis kohalikule meediale, et nad lämbusid koos abikaasaga paksu suitsu ja gaasiaurude käes, kui nad üritasid end varjata.

„Me leotasime rätikuid vees ja katsime oma näod, samal ajal kui mu abikaasa Eli hoidis varjupaiga ust nii kõvasti kinni kui suutis, kui terroristid üritasid sisse tungida,” ütles ta.

„Hetk enne teiselt korruselt alla hüppamist hindasime tulekahju olukorda ja otsisime terroriste ning otsustasime hüpata,” rääkis naine.

„Põgenesime üle tee naabrite juurde ja vaatasime, kuidas meie maja põlema süttis, enne kui see täielikult maha põles. Mul pole õrna aimugi, kuidas me ellu jäime.”