Põhja-Korea liider Kim Jong-un kavatseb sel kuul sõita Venemaale, et kohtuda president Vladimir Putiniga, et arutada võimalust varustada Venemaad sõjas Ukrainaga rohkema relvastusega ja muud sõjalist koostööd, teatasid Ameerika ja liitlaste ametnikud.
Kim sõidab harukordse visiidi käigus Põhja-Korea pealinnast Pyongyangist tõenäoliselt soomusrongiga Venemaa Vaikse ookeani rannikule Vladivostokki, kus kohtub Putiniga, ütlesid ametnikud. Kim võib ka Moskvasse sõita, kuigi see pole kindel.
Putin tahab, et Kim nõustuks saatma Venemaale suurtükimürske ja tankitõrjerakette ning Kim soovib, et Venemaa annaks Põhja-Koreale kõrgtehnoloogiat satelliitide ja tuumaallveelaevade jaoks, ütlesid ametnikud. Kim soovib ka toiduabi oma vaesunud rahvale.
Mõlemad juhid viibivad Kaug-Ida ülikoolilinnakus Vladivostokis, et osaleda Ida majandusfoorumil, mis peaks ametnike väitel toimuma 10-13. septembril. Samuti kavatseb Kim külastada 33. kaid, kus randuvad Venemaa Vaikse ookeani laevastiku mereväe laevad, ütlesid nad. Põhja-Korea tähistab 9. septembril riigi asutamise aastapäeva.
Kolmapäeval hoiatas Valge Maja, et Putin ja Kim on vahetanud kirju võimaliku relvatehingu üle, viidates salastamata luureandmetele. Valge Maja pressiesindaja John Kirby ütles, et kõrgetasemelised kõnelused sõjalise koostöö üle kahe riigi vahel „edenevad aktiivselt”. USA ametnikud keeldusid andmast rohkem üksikasju USA vastasteks peetavate juhtide vaheliste isiklike sidemete kohta.
Uus teave nendevahelise kavandatava kohtumise kohta ulatub eelmisest hoiatusest palju kaugemale. USA ei ole plaanidega seotud luureteavet salastatusest vabastanud ning seda kirjeldavatel ametnikel ei olnud volitusi seda arutada. Nad keeldusid andmast üksikasju selle kohta, kuidas luureagentuurid teavet kogusid.
Kui Valge Maja keeldus uut luureinfot arutamast, siis Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson ütles avalduses, et Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu sõitis Põhja-Koreasse, mida ametlikult tuntakse Korea Rahvademokraatliku Vabariigina, püüdes veenda Pyongyangi müüma Venemaale suurtükiväe laskemoona.
„Nagu oleme avalikult hoiatanud, edenevad Venemaa ja KRDV vahelised relvaläbirääkimised aktiivselt,” ütles ta. „Meil on teavet, et Kim Jong-un loodab nende arutelude jätkumist, mis võib hõlmata ka kõrgetasemelist diplomaatilist seotust Venemaal.”
Pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, on USA ametnikud avalikustanud salastamata luureandmeid, et püüda veenda Põhja-Koread, Hiinat ja teisi riike Venemaad relvadega mitte varustama. USA ametnike sõnul peatasid Valge Maja hoiatused Põhja-Korea suurtükimürskude kavandatud üleandmiseks varasema koostöö Pyongyangi ja Moskva vahel.
Augusti lõpus sõitis umbes 20-liikmeline Põhja-Korea ametnikust koosnev delegatsioon, sealhulgas mõned, kes jälgivad juhtkonna turvaprotokolle, rongiga Pyongyangist Vladivostokki ja nad lendasid seejärel Moskvasse, mis näitab, et Põhja-Korea suhtub Kimi visiiti tõsiselt. Nende reis, mida arvatakse olevat planeerimise reis, kestis luurearuannetest teavitatud ametnike sõnul umbes 10 päeva.
Ühe ametniku sõnul on Kimi üks võimalik peatuskoht pärast Vladivostokki Vostotšnõi kosmodroom, kosmosestardikeskus, mis oli 2022. aasta aprillis Putini ja Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka kohtumise koht. Keskus, kus esimene raketi start toimus 2016. aastal, asub Vladivostokist umbes 1500 kilomeetrit põhja pool.
Venemaa-visiidi idee sai alguse Šoigu reisist Põhja-Koreasse juulis, et tähistada 70. aastapäeva saavutatud võidust Lõuna-Korea ja USA vägede üle Korea sõjas, ütlesid ametnikud. (Tegelikkuses jõudis kolm aastat kestnud sõda 1953. aastal ummikseisu ja katkes relvarahu lepinguga, mistõttu on kaks Koread endiselt ametlikult sõjas.)
Kim viis Šoigu relva- ja sõjavarustuse näitusele, mis hõlmas ÜRO poolt keelatud ballistiliste rakettide kasutamist.
Kohtumisel esitles Kim Šoigule võimalusi suuremaks sõjaliseks koostööks ja palus Putinil Põhja-Koread külastada, ütlesid ametnikud. Seejärel tegi Šoigu vastuettepaneku, soovitades Kimil Venemaale reisida.
Šoigu visiit Põhja-Koreasse oli esimene Venemaa kaitseministri visiit pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal. Korea uudisteagentuuri KCNA andmetel andis Šoigu Kimile üle kirja Putinilt.
Agentuur ei viidanud sellele, et Kim oleks kõnelustes Ukrainat sõnaselgelt maininud, kuid ütles, et ta on „väljendanud oma seisukohti vastastikust huvi pakkuvates küsimustes võitluses kahe riigi suveräänsuse, arengu ja huvide kaitsmisel imperialistide eest ning rahvusvaheline õigluse ja rahu saavutamisel”.
Putin on iseloomustanud oma sõda Ukraina vastu kui Venemaa suveräänsuse kaitsmist, kuna tema arvates on Ukraina osa Vene impeeriumist.
Juunis saatis Kim Putinile Venemaa rahvuspühal sõnumi, milles ta lubas Venemaa juhil „käest kinni võtta” ja lubas, et vene rahval on Põhja-Korea „täielik toetus ja solidaarsus” nende „kõikide võitluses”, vahendab KCNA.
„Venemaa-Põhja-Korea alliansi tugevdamine tuleb õigel ajal kahele riigile, millel on väga vähe liitlasi ja millel on USA-s ühine vastane,” ütles Wilsoni keskuse Koreade vanemteadur Jean Lee. „See on traditsioonilise liidu taaselustamine, mis teenib nii Putini kui ka Kimi strateegilisi huve.”
Hiina delegatsioon eesotsas Hiina Kommunistliku Partei Poliitbüroo liikme Li Hongzhongiga külastas samuti Põhja-Koread tähtpäeval ning Li andis Kimile üle Hiina juhi Xi Jinpingi kirja, vahendab Põhja-Korea riigimeedia.
Kim saadab sageli hellitavaid ja mõnikord lausa ülevoolavaid kirju välisriikide juhtidele, keda ta peab liitlasteks või potentsiaalseteks partneriteks. Tema ja president Donald Trump vahetasid ajaloolisteks silmast silma tippkohtumisteks valmistudes rea kirju.
Teisel neist tippkohtumistest, mis peeti 2019. aasta veebruaris Vietnamis Hanois, sõitis Kim kaks päeva soomusrongiga Pyongyangist läbi Hiina ja üle selle piiri Vietnamiga. Kimi isa Kim Jong-il ja tema vanaisa Kim Il-sung eelistasid mõlemad reisida rongiga väljaspool oma riiki.
Kim külastas Venemaad esmakordselt 2019. aastal, kui saabus oma rohelise soomusrongiga Vladivostokki, et kohtuda Putiniga. Kui rong aeglaselt jaama sõitis, jooksid selle kõrval valgetes kinnastes Põhja-Korea saatjad, pühkides käepidemeid ja muid pindu, mida Kim võis maha astudes puudutada.
Kim astus rongilt maha musta kaabu ja pika musta mantliga. Teda võtsid vastu auvahtkond ja puhkpilliorkester. Kimi ihukaitsjad jooksid teda läbi linna vedanud musta limusiini kõrval.
USA hoiatas Põhja-Korea ja Venemaa koostöö eest esimest korda aasta tagasi. Ametnikud väitsid, viidates USA salastatusest vabastatud luureandmetele, et Venemaa kavatseb osta Ukrainas kasutamiseks mõeldud suurtükimürske.
Järgnevates paljastustes ütles Kirby, et Põhja-Korea on saatnud Venemaale laskemoona Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika kaudu.
Kuid USA ametnikud ütlesid, et asja avalikustamine on Põhja-Koread heidutanud ja vähesed Põhja-Korea relvad olid jõudnud Ukraina eesliinile.
Venemaa toetamise ärahoidmine Põhja-Korea, Iraani ja Hiina poolt on Bideni valitsuse strateegia kriitiline element aidata Ukrainat kaitsta Venemaa vastu.
USA ametnikud teatasid, et Hiina, keda välisminister Antony Blinken hoiatas veebruaris mitte andma surmavat abi, on tarninud kahesuguse kasutusega tehnoloogiat ja komponente, kuid ei ole veel saatnud Venemaa sõjaväele droone ega raskerelvastust.
Iraan on tarninud droone ja aitab Venemaal droonitehast ehitada. Kuid USA ametnikud usuvad, et nende hoiatused on pannud Iraani vähemalt seni Venemaale ballistiliste rakettide tarnimise plaane uuesti läbi vaatama.
