Töötuskindlustusmaksete alandamine toob järgmisel aastal palgasaajatele kena kasu, selgub Iltalehtile maksumaksjate liidult Veronmaksajat laekunud arvutusest.
Arvutuses on 23 sissetuleku kategooriat 1600 eurost kuus kuni 10 000 euroni. 1600 euro suuruse palga juures on kasu sada eurot aastas. 10 000 euro suuruse kuupalga juures on kasu 375 eurot aastas. Kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuva kuupalga korral on võimalik isegi tuhande-eurone kasu.
Maksualandus mõjutab kätte jäävat tulu vähem kui maks ise väheneb. Põhjuseks on asjaolu, et maksu alandamine vähendab sellelt saadavat maksusoodustust, mis suurendab tasumisele kuuluva kohaliku- ja riigimaksu suurust. Maksuefekti on arvesse võetud allolevas arvutuses.
Töökassa nõukogu otsustas augusti lõpus teha sotsiaal- ja terviseministeeriumile ettepanek, et töötajate tasu oleks järgmisel aastal 0,79 protsenti palgast. Seda on 0,71 protsendipunkti vähem kui tänavu. Töötajate panus on praegu 1,50 protsenti palgast. Samuti väheneb poole võrra tööandjate maksukoormus.
Tasude alandamise põhjuseks on hea tööhõive areng, mille tulemusena on fondi kogunenud lisaraha.
Maksusoodustuse kogusuurus on 1,4 miljardit eurot. See jagatakse töötajate ja tööandjate vahel. Töötajaid ja tööandjaid esindavad tööturu keskorganisatsioonid nõudsid oma esmaspäevases ühisavalduses, et valitsus ei kasutaks maksualandust eelarve katteks. Nad leiavad, et küsimus puudutab üksnes tööandjate ja töötajate kindlustusmakseid.
See aga ähvardab juhtuda.
Hindame (maksustamist) tervikuna ja see hõlmab ka riigieelarvet, ütles peaminister Petteri Orpo neljapäevaõhtuses Yle a-talkis. Orpo andis mõista, et vähemalt osa maksu alandamisest võetakse nii või teisiti tagasi eelarve osana.
Iltalehti andmetel arvatakse, et järgmise aasta 1,4 miljardi suurusest maksukärbete kogupotist 200 miljonit on Orpo valitsuse tegevuse teene ja ülejäänu tuleneb suuresti tööhõive kasvust. Iltalehti andmetel arvab valitsuspartei koonderakond, et seda 200 miljonit eurot kasutatakse riigieelarve tugevdamiseks. Samuti arutatakse tulevaste aastate üle, mil valitsuse panusena tekkiv summa suureneks.
Orpo sõnul valitsus seda teemat arutab. Valitsus koguneb järgmisel teisipäeval kahepäevasele eelarvearutelule.
Avalikkuses on arutletud, kas valitsuses on vaidlusi selle üle, kuidas tuleks suunata töötukassa maksualandusi, et riigieelarvet tugevdada ja kui palju peaks maksusoodustusena minema otse palgasaajatele.
Põlissoomlaste esimees, rahandusminister Riikka Purra märkis neljapäeval sotsiaalmeedias, et temagi on teinud ettepaneku rahastada töötukassast vaid valitsuse enda tegevusest tulenevaid muudatusi.
Maksumaksjate liidu arvutuses ei ole arvestatud asjaoluga, et Orpo valitsus võib osa maksualandusest võtta riigikassasse.
Valitsus plaanib valimisperioodil erinevate meetmetega leevendada palgasaajate maksustamist. Järgmisel aastal on näiteks 100 miljoni euro suurune tulude mahaarvamise kasv ja ravikindlustusmaksete alandamine. Tehakse tavaline inflatsiooniga korrigeerimine.
Maksuleevendused koos töötuskindlustusmaksete alandamisega alandaksid oluliselt palgasaaja maksustamist. Maksumaksjate liidu arvestusest selgub, et 1600 eurot kuus teenivale inimesele oleks maksualandus 180 eurot aastas.
Soome statistikakeskuse andmetel oli Soome töötaja palga- ja preemiatulu mediaan 2023. aasta juulis 3302 eurot, tema jaoks oleks maksuleevendus üle 320 euro aastas.
Tuhande euro piir maksusoodustuses täitub, kui kuusissetulek on 9200 eurot. 15 000 eurot kuus teeniv inimene saaks oma maksudelt ja maksudega seotud maksetelt 2250 eurot soodustust.
