Soomes ollakse mures Venemaa ähvarduste pärast Eesti suhtes. Kui Eestis võetakse neid ähvardusi rohkem kui nalja, siis Soomes ollakse mures selle pärast, mis saab, kui Venemaa üritab rünnata mõnda NATO riiki. Nimelt peab Soome minema NATO-riigina appi, kui näiteks rünnatakse Eestit.
Eelmisel nädalal pärast droonirünnakuid Pihkva vastu, mis Vene allikate väitel olid pärit Eestist ütles riigi esipropagandist Vladimir Solovjov, et Eesti tuleks maa pealt minema pühkida.
Pihkva ründamine, samuti väidetavad droonirünnakud Rumeenias tähendavad, et sõda läheneb järjest NATO piiridele.
Teema oli arutusel täna teisipäeval, 5. septembril Soome Yle hommikutelevisioonis. Stuudios olid Kristi Raik Eesti kaitseuuringute keskusest ja Soome välispoliitika instituudi külalisteadur Antti Pihlajamaa.
Kristi Raik ütles, et Solovjovi avalduse võib jätta tähelepanuta, kuna Vene ametlikud allikad pole midagi sellist välja öelnud. Samuti ei võeta tõsiselt väidet, et need rünnakud korraldati Eesti territooriumilt. See oli vaid ühe propagandisti väide. Eesti on Raiki sõnul harjunud selliste ähvardustega.
Laiemalt on Raiki sõnul Eesti jaoks oluline see, et Ukraina oleks sõjas edukas. Ukraina võimekus korraldada selliseid rünnakuid sõjaliste objektide pihta Venemaal on paranenud. Venemaa võimekus neid rünnakuid tõrjuda on oodatust kehvem. See on positiivne sõnum, ütles Raik.
Antti Pihlajamaa ütles rünnakuid kommenteerides, et mingit tehnilist vajadust pole korraldada neid Eestist. Ukrainal on tema sõnul võimekus korraldada rünnakuid kauge maa taha.
Küsimusele, kas Eesti julgeolekuolukord on muutunud pärast seda, kui nii lähedal Venemaal korraldati rünnak vastas Pihlajamaa, et otseselt pole olukord muutunud. Samas on tema sõnul selge, et sõda on tulnud sellega Eestile lähemale. See näitab sõja loogikat, kus Ukraina püüab laiendada sõjategevust teistesse piirkondadesse, et kergendada oma olukorda.
Raik ütles, et Baltimaades saadakse aru, et Ukraina just nii tegutsebki. Rünnatakse Vene sõjalisi objekte mujal, et suunata tähelepanu laiemale piirkonnale. See on osa sõjalisest taktikast, ütles Raik. Baltimaade toetus Ukrainale püsib tugev, lisas Raik. Julgeoleku olukord Eesti ümbruses pole Raiki sõnul muutunud. Praegu on Vene kohalolek väga nõrk, ütles Raik.
Küsimusele, kas NATO peaks midagi nende ähvardustega ette võtma ütles Raik, et NATO on suurendamas sõjalist valmisolekut. Vilniuse tippkohtumisel võeti vastu uued kaitseplaanid, mille ellu viimiseks tehakse tööd. See, et sõda on keskendunud Ukraina piirkonnale, annab NATO-le lisa-aega, arvestades, et Vene oht püsib praeguste hinnangute kohaselt pikaajalisena, mistõttu tuleb olla valmis kaitsma tervet piirkonda. Seetõttu on vaja tugevdada NATO idapiiri ja sellega tehakse nüüd tööd.
Ajakirjanik väitis selle peale, et Eestis ollakse rahulolematud NATO nn tripwire ehk komistustraadi mudeliga, kus heidutuseks on kohal suhteliselt väiksed üksused. NATO on lubanud muudatusi, aga need võtavad kaua aega. Küsimusele, kui hästi NATO kaitse NATO idapiiril Baltimaades toimib, vastas Pihlajamaa, et NATO on tegemas muudatusi, aga see on tõesti pikk protsess. Selles vallas tehakse alles esimesi samme muudatustes, mis on NATO jaoks suurimad pärast Külma sõja lõppu. Kui need muudatused saavad teoks, siis NATO tugevdab Baltimaade kaitsevõimet. Uusi üksusi eriti ei lisandu, küll aga lisandub võimekus vajadusel reageerida.
Raik ütles lisaks, et kuigi Venemaa ähvardab ja propaganda on aktiivne NATO riikide suhtes, siis tegelik tegevus on selline, et püütakse vältida otsest sõda NATO-ga. Propaganda teenib Vene sisepoliitilisi eesmärke, kus Venemaa mängib, et on juba sõjas NATO vastu. Samas teab Venemaa, et pole suuteline sõdima NATO vastu, mistõttu üritatakse seda vältida.
Pihlajamaa ütles, et geograafiliselt tahab Venemaa piirata selle sõja Ukrainaga, mistõttu ei soovita, et sõda kandub Venemaa territooriumile. See rahustab veidi olukorda Euroopa kirdenurgas.
Ajakirjaniku küsimusele, kas see tähendab, et Soome ei peaks tõhustama idapiiri valvet ütles Pihlajamaa, et idapiiri valve on Soome jaoks igapäevane töö, aga mingeid erilisi muudatusi pole silmapiiril.
Ajakirjanik tõi välja, et Ukraina väidab, et Vene droonid plahvatasid Rumeenia territooriumil, kuigi Rumeenia eitas seda. Küsimusele, miks Ukraina midagi sellist väidab, vastas Raik, et mingit kinnitatud infot rünnakute kohta pole. Ukraina tahab rõhutada seda, et NATO on ohus selle sõja tõttu, ütles Raik. Ukraina loodab seeläbi NATO-lt suuremat toetust, et tugevdada Ukraina õhutõrjet. Seda juhtumit kasutatakse, et oma sõnumit edastada. Ukraina enda jaoks on aga see oht, et kui ta loob pildi, et oht on suunatud otse NATO vastu, siis tugevdab see NATO enda seisukohta, et ei taheta muutuda sõja osapooleks.
Küsimusele, milline on oht, et kogemata midagi juhtub, vastas Pihlajamaa, et sellised asjad on alati võimalikud ja möödunud aasta jooksul oli sarnane juhtum Poolas, kus Poolas plahvatas tõenäoliselt Ukrainast pärit õhutõrje rakett. See oli juhtum, mida arutati küllalt rahulikult ja kainelt. Eksimused on alati võimalikud, aga praeguses olukorras on mõlemal poolel huvi selliseid juhtumeid summutada, ütles Pihlajamaa. Saadakse aru, et vastasel korral kasvavad panused väga suureks.
Raik lisas, et selliste ähvardustega püütakse mõjutada Läänt, et hakataks kahtlema Ukraina toetamises. Tuleb tagada, et Lääne toetus Ukrainale püsiks tugev ja ei lastaks ähvardustel seda positsiooni mõjutada.
Ajakirjanik ütles, et Soome valmistub oma lahinglennukite saatmiseks NATO idapiiri õhuruumi kaitsmiseks. Nüüd aga tuleb sõda üha lähemale NATO piiridele. Küsimusele, millisteks olukordades peab Soome olema edaspidi valmis ütles Pihlajamaa, et vastavaid otsuseid pole veel tehtud. Samas tuleb arvestada, et kui Soome sellega kaasa läheb, siis tuleb arvestada kõigi võimalike tagajärgedega. Sellega võivad kaasneda ka omad ohud. See kuulub aga nn paketti. Soome peab ka oma idapiiri puhul olema valmis kõikideks juhtumiteks, mistõttu pole see olukord päris uus.
Ajakirjanik küsis ka Musta mere viljatehingu kohta, mille uuendamist oodati Türgi poolelt, aga pärast Türgi-Vene presidentide kohtumist kokkuleppeni ei jõutud. Selle kohta ütles Pihlajamaa, et see on suur võit Venemaa jaoks, kuna Venemaa vilja veetakse välja ja kaotus Ukraina jaoks, kuna Ukraina vilja väljavedu on sisuliselt seiskunud. Samal ajal pommitab Venemaa Ukrainas viljaladusid ja vilja väljaveoga seotud taristut, nagu lisas Raik. Tema sõnul nõuab Venemaa viljatehingu taastamiseks vabanemist sanktsioonidest, aga Venemaale ei tohi järeleandmisi teha.
