Soomes soovitakse kehtestada kord, kus alusetuses piiriületuses kahtlustatavate varjupaigataotlejate avaldusi menetletaks kiirkorras maksimaalselt nelja nädala jooksul.
Tegemist on EL direktiivi järgse piiriprotseduuriga. Menetlust saab rakendada olukordades, kus varjupaigataotleja on esitanud avalduse Soome ja Venemaa piiril või selle lähistel ning võimude hinnangul on taotlus tõenäoliselt alusetu. Alusetuse kahtlusega taotlust menetletaks kohe piiril või selle lähedal, vahendab Iltalehti.
Siseminister Mari Rantanen ja ministeeriumi töötajad rääkisid täna esmaspäeval, 25. septembril pressikonverentsil migratsiooniga seotud surve edenemisest.
Eelmine, Sanna Marini valitsus esitas 2022. aasta suvel eelnõu, et piirimenetluse võiks valitsuse otsusega kehtestada juhul, kui Soome saabub lühikese aja jooksul erakordselt palju migrante või kui Soome satub rännet ära kasutavasse hübriidmõjutusse. Eriti elav diskussioon hübriidmõju üle käis kaks aastat tagasi, kui Valgevene organiseeris survevahendina massilisi asüülitaotlejaid näiteks Poola piiri äärde.
Piirimenetluse eelnõu jäi parlamendis eelmisel valimisperioodil lõpuni menetlemata. Siseministeerium valmistab nüüd Rantaneni eestvedamisel ette piirimenetluse mudelit, et see oleks alati kehtiv, st et seda saaks kasutada ka tavaolukorras.
Kui välispiiri ületab inimene, kes on pärit näiteks riigist, kust meile teadaolevalt antakse asüüli harva, saab sellises olukorras protseduuri kasutada, ütleb Rantanen.
Valitsus leppis kevadistel valitsusläbirääkimistel kokku, et Soomes hakatakse reguleerima EL-i direktiivi järgset piirimenetlust.
Piirimenetlust kasutataks vaid EL-i välispiiril ehk Soome ja Venemaa piiril, aga mitte Rootsi piiril. Määrus on määratletud EL direktiiviga.
Siseministeeriumi migratsiooniosakonna õigusloomejuht Riitta Koponen ütleb, et piirimenetluse praktiline rakendamine on alles väljatöötamisel.
Koponeni sõnul võiks piiril anda mingisuguse kiirhinnangu, kas isiku taotlus on alusetu, ning selle põhjal suunata tema varjupaigataotlus kiirmenetlusse. Tavamenetluses võtab varjupaigataotluste menetlemine aega maksimaalselt 6 kuud ning varjupaigataotleja saab paigutada piirist kaugel asuvasse vastuvõtukeskusesse.
Siseministeeriumi hinnangul saaks kiirmenetlusega läbi vaadata nende taotlejate avaldused, keda peetakse ohuks riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Samuti on menetluse eesmärk takistada varjupaigataotlejate liikumist teistesse ELi piirkondadesse.
Mõte on selles, et võib tekkida ulatuslik migratsiooni olukord ja siis tuleb suure massiga hakkama saada. Kuid selleks on ka teisi võimalusi, see pole ainus viis, vaid tööriistakasti täiendus, ütleb Koponen.
Valitsus kavatseb esitada piirimenetluse eelnõu parlamendile arutamiseks järgmisel aastal.
