Endine välisminister ja presidendivalimiste liider Pekka Haavisto on mures EL-i mõju pärast suurriikide poliitikas.

Haavisto sõnul tuleb Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikat kiiresti reformida, vahendab Iltalehti.

Euroopa ei tohi sõjast väsida. On oluline, et EL säilitaks oma ühtsuse ja soovi Ukrainat aidata, märkis Haavisto.

Haavisto sõnul ebaõnnestub ka EL-i sanktsioonipoliitika, sest sanktsioonidest viilitakse endiselt kõrvale. Lisaks on hilinenud Euroopa Rahufondi kaheksas toetuspakett.

See on halb signaal, sest kui Venemaa tugevneb, tunneb ta, et suudab vägivalla abil kõik oma eesmärgid saavutada, ütles Haavisto.

Endise välisministri sõnul peaksid EL-i riigid võtma endale kohustuse rahastada rahufondi pikemas perspektiivis, et Ukraina saaks vajaliku toetuse.

Haavisto sõnul peaks EL-i välis- ja julgeolekupoliitika olema praegusest tugevam, et liit saaks olla elujõuline tegija suurjõupoliitikas.

Konkreetse tugevdamise vahendina tõstatab Haavisto näiteks Venemaa sanktsioonipoliitika otsustamisel EL-i kvalifitseeritud häälteenamuse teema.

Täna, kui kõik EL-i riigid peavad jõudma otsustes konsensusele, siis kiilub EL Haavisto sõnul „liiga kauaks viimaste vastumeelsete riikidega kinni”.

See võtab meie välispoliitiliste otsuste tegemise jõu, märgib Haavisto.

Soome kuulub EL-i riikide rühma, mis valmistab ette EL-i kvalifitseeritud häälteenamuse otsuseid.

Haavisto loodab, et EL-i sanktsioonipoliitika abil kuulutatakse Venemaa Wagneri sõjaline grupeering terroriorganisatsiooniks.

Wagner võib küll nõrgeneda, kuid siiski on ta julgeolekuoht. Euroopa Liidu sanktsioonide seisukohalt terroristlikuks organisatsiooniks kuulutamine annaks tööriistu ning võimaluse uurida organisatsiooni tausta ja rahavoogusid, ütleb Haavisto.

Teise konkreetse teemana toob Haavisto välja Euroopa geopoliitilise tähtsuse tugevdamise liidu laienemispoliitika kaudu.

Ukraina ja Balkani riigid tahaksid saada EL-i liikmeks. Samal ajal püüab Venemaa oma mõjuvõimu Balkani piirkonnas suurendada ja peab Ukrainas hävitussõda.

Haavisto sõnul saab EL suurema mõjuvõimu liidu laienemisprotsessi oskuslikult kasutades.

Muidugi peavad liikmeks saamise tingimused olema kandidaatriikide suhtes karmid, kuid samal ajal peab EL näitama, et on koduks näiteks Ukrainale, räägib Haavisto.

Haavisto sõnul on EL-i kohus ukrainlaste ees näidata teed Ukraina liikmelisuse suunas. Nad ei võitle ainult oma riigi eest, vaid ka õiguse eest olla vaba Euroopa riik, märgib Haavisto.

Haavisto sõnul on EL-i probleem selles, et Euroopa kaitsetööstus on loodud rahuaja vajadusteks.

Tootmise efektiivsemaks muutmine eeldaks Haavisto sõnul relvaostude rahastamise eest vastutava EL-i Rahufondi rahastamist senisest rohkem ja pikaajalisemalt. Meil ​​peaks olema võimalused suurteks ühistellimusteks kaitsetööstuse ettevõtetelt, et nad saaksid olla kindlad, et tooteid kasutatakse ja neid vajatakse, et ettevõtted saaksid investeerida tulevikku.

Ukraina rahastamine ja ülesehitamine peaks olema EL-i eelarves pikkadeks aastateks, räägib Haavisto. Praktiline probleem seisneb aga selles, et paljud EL riigid ei taha oma panust liitu suurendada.

Haavisto sõnul oleks abinõu selle puhul, kui praegused EL-i vahendid suunataks ümber Rahufondi kasutusse. Mingil moel peame seda koos rahastama, kui tahame olla USA kõrval Ukraina oluline toetaja, lisab ta.

Mina isiklikult arvan, et kui Venemaal lastakse võita ja Ukraina kaotab, sest neil pole kaitseks vahendeid, on see halb asi kogu Euroopale, räägib endine välisminister.

President Sauli Niinistö sõnul käib maailmas võitlus „rahvaste hingede pärast”. Tugevnenud võimuvõitluses on asjatundjad hoiatanud ka suure sõja ohu eest.

Haavisto sõnul on suure sõja oht „alati olemas”. Endise välisministri sõnul mõjutab ohtu aga asjaolu, et samal ajal, kui suurriigid konkureerivad geopoliitilise mõjuvõimu pärast, konkureerivad nad ka oma ühtsuse säilimise pärast.

USA läheb valimistele üsna lõhestunult, Venemaal oli jaanipäeval Prigožini marss Moskva suunas ja isegi Hiina ühtsus pole täielikult tagatud, nii et kõigil riikidel on omad probleemid, ütleb Haavisto.

Teine tähelepanek on see, et kuigi pinged USA ja Hiina vahel on kasvanud, on kahe riigi vahel ka diplomaatia. Haavisto sõnul pole olukord nii nukker, kuna suhtlemine käib.

„Muidugi on võimalus, et asjad lähevad viltu, aga ma annaksin diplomaatiale siiski võimaluse,” ütleb Haavisto.