Õppusel Northern Coasts harjutavad NATO riigid Balti riikides muu hulgas sihtmärke ründamist maismaal. Venemaad ei taheta aga võimalusel provotseerida.
Iga päev veab Läänemerel kaupa üle 2500 laeva koos kalurite ja parvlaevadega. Vaevalt et ühelgi teisel merealal rohkem liiklust on. Ka NATO jaoks on merel suur tähtsus tema baaside ja üksuste varustamisel alliansi ala niinimetatud „idatiival”. Alliansi erinevate riikide sõjalaevad harjutavad seetõttu regulaarselt Läänemere kaitset. Bundeswehri juhitud õppus ei puuduta sel aastal ainult kaitset, vahendab Zeit.
Tänavu 9.-23. septembrini harjutab Saksa merevägi Läänemere kaitsmist koos 13 teise riigi üksustega. Sõjalaevad ja paadid tegutsevad laiaulatuslikul õppusel Läänemere ranniku vetes. Muuhulgas treenitakse sadamate kaitset, aga ka maapealsete sihtmärkide dessantrünnakut. Eesti, Läti ja Leedu lähedal toimuva õppusega soovib allianss saata sõnumi Venemaale, mille Läänemere laevastik paikneb Kaliningradi eksklaavis.
Seisame koos NATO moto eest, kõik ühe ja üks kõigi eest, ütles viitseadmiral Jan Christian Kaack Berliinis. Ta juhib Saksa mereväge inspektorina. Õppus Northern Coasts on eksisteerinud alates 2007. aastast. See peaks parandama koostööd Läänemere-äärsete riikide vahel. Alates 2022. aasta veebruarist ja Venemaa sissetungist Ukrainasse on Moskva valitsust peetud potentsiaalseks vastaseks. Õppusel treenivad sakslased ja nende partnerid nüüd meresõda Venemaa vastu.
Kui viimastel aastatel on nii piraatide, terroristide või salakaubavedajate vastast tegevust kui ka rahvusvahelistel missioonidel osalemist harjutatud, siis esimest korda üle pika aja on tegemist võrdväärse vastasega. Tänavu on fookuses alliansi kaitse. Õppusel osalejad võitlevad manöövritel teiste laevadega, harjutavad kaitset allveelaevade rünnakute eest või võitlevad grupis. Sellega tahetakse harjutada inimesi hoidma sõja korral vaba mereteed Balti riikidesse.
Umbes 30 NATO laeva ja paati, sealhulgas kuus fregatti ja hävitajat, neli korvetti ja patrull-laeva ning allveelaev peavad end tõestama simuleeritud lahinguolukordades. Samuti on kaasatud 19 lennukit ja helikopterit, sealhulgas merepatrull-lennukid ja transpordilennukid. Osalevad riigid saadavad õppusele kokku 3200 sõdurit. Õppuse oluline osa on merejalaväelaste dessantrünnakud maismaal asuvate vastaste vastu. USA merevägi on selleks saatnud dessantlaeva. Õppust korraldav staap asub Rostockis.
See on normaalne, et Venemaa ja NATO jälgivad teineteise manöövreid, ütleb viitseadmiral Kaack. Vene laevastiku agressiivseid liigutusi mereväe inspektor aga ette ei näe. NATO valis teadlikult mereala, mis ei asu otse Venemaa Kaliningradi eksklaavi ees. „Kaliningradi ees pole mõtet harjutada,” ütleb mereväe ülem. NATO ei taha ühegi provokatsiooni eest vastutada. Tõenäoliselt suurendab aga oma kohalolekut Läänemerel ka Venemaa merevägi.
Venemaa merevägi on Läänemerel suures osas passiivne. Otsesed provokatsioonid nagu Mustal merel on haruldased. Seal olevat Vene laevad hiljuti kaubalaevu tulistanud. Lisaks ahistasid Vene hävitajate piloodid õhus Ameerika drooni. Läänemere kohal lendavad ka Venemaa sõjalennukid. Kuid nad tulevad harva NATO laevadele liiga lähedale. „See, mida me saame jälgida teisel pool, on absoluutselt normaalne käitumine,” ütleb Kaack. „Vastastikusel kohtumisel merel järgitakse reegleid, mis meil olid juba külma sõja ajal.”
Maagaasi või nafta merealuseid kaableid ja torujuhtmeid on raske rünnakute eest kaitsta. Nad lebavad merepõhjas ja neid võivad rünnata sukeldujad, veealused droonid ja allveelaevad. Läänemere Nord Streami torujuhtmete torustike plahvatused on näidanud, kui haavatav on kriitiline infrastruktuur. Venemaa on üks väheseid riike maailmas, millel on allveelaevad, mis võivad hävitada kriitilise tähtsusega infrastruktuuri suurel sügavusel. Saksamaa teeb kriitilise infrastruktuuri jälgimiseks koostööd partneritega nagu Norra. Rahuajal aga ei vastuta merevägi tavaliselt torujuhtmete ja merekaablite rünnakute eest kaitsmise eest, vaid föderaalpolitsei peab paluma haldusabi. Saksa valitsuses töötab rühm Bundeswehri, politseiasutuste ja salateenistuste koostöös, et luua kriitilise infrastruktuuri jaoks parem olukord. Merevägi katsetab ka tehisintellektiga.
