Koolikiusamine viis 15-aastase soome tüdruku elu – kuidas see juhtus?

Raske koolikiusamine sundis Oliviat oma elu lõpetama. Ema loodab, et Olivia lugu rääkides ei pea keegi teine ​​kunagi midagi sarnast kogema.

Olivia julges olla teistest erinev – nii mäletab Olivia ema oma tütart, kes sooritas augustis 15-aastaselt enesetapu.

MTV uudised kinnitas tüdruku surma ametlikust allikast. MTV uudised kajastas teemat Olivia ema loal.

Olivia kannatas 2,5 aastat raske ja korduva koolikiusamise all. Kiusamine algas põhikooli ülemise astme esimesel päeval. Ema mäletab, kuidas tüdruk rääkis, kuidas kooli vanemate klasside poisid olid tüdruku peale karjunud ja teda sõimanud.

Kiusamine levis ka sotsiaalmeediasse, millest neiu julges rääkida alles hiljem sügisel.

Kaheksandas klassis küsiti Olivialt, kas teda ikka kiusatakse. Tüdruk ütles, et teda sõimatakse ja jäetakse kõrvale.

Ta lihtsalt leppis oma saatusega, kui ütles: „Mis kasu on rääkida, kui see ei aita midagi?”

Koolis ei julgenud Olivia näiteks sööklas süüa. Kool tegi Oliviale ettepaneku, et ta võiks süüa kõrvalasuvas tühjas klassiruumis. Ema usub, et selle taga oli siiras mõte, kuigi see polnud olukorra lahendus.

Olivia ise ei nõustunud sellega, et ta peab kuhugi üksi minema. Ta kartis, et teda tembeldatakse kaebajaks ja siis on ta veel rohkem üksi, räägib ema.

Kiusamine oli nii ränk, et Olivial hakkas ärevusest tingitud puudumisi kogunema. Ema istus kooli koosolekutel peamiselt nende pärast.

Mõnel kohtumisel arutati ka seda, kuidas kiusamist peatada. Ema võttis asjas ühendust nii klassijuhataja kui ka direktoriga.

Ta teab, et mõned vestlused peeti õpilastega, kelle nimed saadi teada. Ema aga ei tea, kas sõnum kunagi kiusajate koju jõudis.

Me ei istunud kunagi ühelgi ühisel koosolekul, räägib ema.

Ema ütleb, et mõistab, et koolil ei ole võimalik sekkuda kiusamisse, mis toimub vabal ajal või sotsiaalmeedias. Koolipäeva jooksul toimuva kiusamisega tegelemiseks peaks aga leidma paremaid viise.

Üks vestlus või peale tunde jätmine ei häiri kedagi, kui sellega asi piirdub. Lihtne on jätkata, kui teatakse, et midagi ei järgne.

Ühtlasi soovib ema meelde tuletada, et noorte inimeste poolt kaasas kantud traumasid pole alati kerge näha.

Kõrvalised ei pruugi neid näha, mida kodus nähakse ja teatakse, räägib ema.

Ema loodab, et Olivia lugu aitab tagada, et keegi ei peaks enam midagi sarnast kogema.

Nüüd peaksid kõik ärkama selle peale, et koolikiusamine on tõesti tõsine asi, sõnab ema.

Kuulake noori. Ärge halvustage kellegi tundeid ega kiusamise kogemust. See on ilmselt halvim asi, mida sellises olukorras noorele teha saad, märgib ema.

Olivia suri augusti lõpus.

Kommentaarid
(Külastatud 710 korda, 1 külastust täna)