USA 2024. aasta presidendivalimiste tulemus mõjutab eurooplaste julgeolekut raskesti prognoositaval viisil. Trumpi presidendiks tagasivalimine on reaalne oht, ütleb tunnustatud Prantsuse julgeoleku- ja kaitsepoliitika ekspert ja nõunik François Heisbourg.
Kui Donald Trump valimised võidab, vähendaks ta tõenäoliselt abi Ukrainale ja suunaks USA kaitseressursid Euroopast eemale. See võib tähendada, et Euroopa peaks Venemaaga hakkama saama ilma USA toetuseta, vahendab Yle.
Teadlase sõnul peab Euroopa ohule reageerima juba praegu. Peame investeerima rohkem raha relvastusse ja arutama Euroopa riikide tuumarelvade üle, räägib ta.
Kui Donald Trump oli USA president, tekitas ta NATO-s poleemikat. Trump nõudis teistelt NATO riikidelt kaitsekulutuste suurendamist ning ärritas oma kriitika ja karmi stiiliga teiste riikide juhte.
Trump aga suurendas USA sõjalist jõudu Euroopas ning näiteks Soome ja USA suhted süvenesid.
Hirm, et Trump võib oma toetuse Euroopalt või USA NATO-lt ära võtta, jäi Euroopas hõõguma.
Joe Bideni ametiaeg muutis suhte normaalseks, kuid mure on taas suurenenud.
Seni on USA olnud Ukraina sõjaliselt suurim toetaja.
USA presidendivalimiste ajal on üha laiemalt levinud arutelu selle üle, kas Ukraina toetust võiks vähendada. Ukraina poliitika on seotud ka ülejäänud Euroopa julgeolekuga.
USA pikemaajalised eesmärgid on mujal. Riigil on Indo-Vaikse ookeani piirkonnas mured ja huvid.
Kui Ukrainaga seotakse palju ressursse, on raske muid eesmärke täita. Trump võib arvata, et USA jätab Ukraina eurooplastele.
Tõenäosus, et Trump presidendina vähendab või lõpetab relvade saatmise Ukrainale on väga suur, sõnab Heisbourg.
Trump teeb strateegilisi analüüse harva, kuid see on üks neist, ütleb Heisbourg.
Kui USA lõpetab Ukraina toetamise, peavad Euroopa riigid otsustama, mida teha. Lahendust on võimatu teada.
Võin kindlalt öelda, et Poola, Balti riikide ja Soome reaktsioon oleks äärmiselt terav, aga mujal oleks arutelu avatum.
Ukraina sõja lõppu pole seni näha.
Kuni USA uue presidendi valimiseni tahab Putin vaevalt sõja lõpetamist arutada. Seetõttu avaldavad eelseisvad USA valimised nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt mõju.
USA presidendivalimised tekitavad muret otsustajate ja teadlaste seas üle Euroopa. Kõik mõtlevad sellele pidevalt, ütleb Norra Välispoliitika Instituudi vanemteadur Karsten Friis.
Kui USA enam Ukrainat ei toeta, võib see mõjutada NATO idaserva riikide julgeolekut. Kui USA annab märku, et ei toeta Baltikumi ja Soomet, siis Venemaa katsetab, mida see tähendab. Ja see on ohtlik olukord, ütleb Friis.
Kui Trump viimati president oli, räägiti „täiskasvanutest toas”. See tähendas nõunikke, kes rahustasid Trumpi ja andsid endast parima, et poliitika ei oleks nii kiire.
Järgmine kord on Trumpil lojaalsed töötajad, märgib Karsten Friis.
Heisbourg ütleb, et Euroopa ei tohiks oodata, et näha, mida Trump presidendiks saades ette võtab. Euroopa peab töötama kahe asja kallal. Kõigepealt peab järgima Poola eeskuju.
Poola kulutab kaitsele ligi neli protsenti majanduse kogutoodangust.
Mõned riigid on hiljuti suurendanud oma kaitse-eelarvet. Rootsi teatas just 30-protsendilisest tõusust, kuid riik alustab Soomega võrreldes väga madalalt tasemelt. Prantsusmaa tõstab seitsme aastaga oma kaitsekulutusi 30 protsenti.
NATO alampiir on kaks protsenti majanduse kogutoodangust, kuid valdav enamus NATO riike selleni ei küüni. On selge, et USA suunab peagi oma tähelepanu Euroopalt Indo-Vaikse ookeani piirkonnale.
Kui Trump seda kohe teeb, on see Euroopale tõesti ohtlik, sõnab Heisbourg.
Heisbourgi sõnul peab Euroopa arutama, kuidas ta oma tuumaheidutust tugevdab. Suurbritannial ja Prantsusmaal on oma tuumarelvad, kuid NATO suurimaks heidutuseks on USA relvajõud ja nende poolt Euroopasse paigutatud tuumarelvad.
Kui Ühendriigid viivad oma tuumarelvad Euroopast välja, peavad Suurbritannia ja Prantsusmaa oma relvad korraldama teistmoodi kui praegu, oletab teadlane.
Heisbourg ütleb, et Prantsusmaa oleks valmis asja arutama, kuid tema Euroopa partnerid ei paista olevat sellest sugugi huvitatud.
Kui Trump viib USA välja aktiivsest NATO-poliitikast, järgneb kaos ja tuumarelvade üle aruteluks pole aega, nendib Heisbourg.
Kuid kas eurooplaste relvadest piisab heidutuseks? NATO heidutus põhineb peamiselt USA sõjalisel jõul ja tuumarelvadel.
Isegi kui Prantsusmaa lubab Venemaa poolt ohustatud riiki oma tuumarelvadega kaitsta, on see vaevalt Venemaa vastu tõhus. Heisbourg illustreerib seda näitega: „Väga tore, prantslased, aga me ei usu teid, sest meil on 5000 tuumarelva ja teil ainult 300”.
Venemaa peab end tuumarelvade suurriigiks ja tal on kahjuks õigus. Prantsusmaa ei ole tuumarelvade suurriik.
Heisbourgi sõnul on praegu raske näha, mis lähiajal juhtuma hakkab.
Prantsuse ekspert ja endine diplomaat peab Trumpi valimist presidendiks reaalseks ohus. Kui tema valik on oht, kas peaksime kartma?
Jah, muidugi. Putinile on see suurepärane võimalus, märgib Heisbourg.
USA ja NATO riikide vastastikune usaldus vajus Trumpi eelmisel ametiajal kriisi. Peamine kriisi põhjus oli see, et Trump ei toetanud sõjalist allianssi. Nii ütlesid tunnustatud USA teadlased.
Teadlaste sõnul oli Trump esimene president, kes ei uskunud, et NATO tagab ameeriklastele ja USA-le absoluutse julgeoleku.
USA-s on mõlema partei poliitikud esitanud teadlaste soovitatud seaduseelnõu, mis takistaks presidendil USA-d NATO-st välja tõmmata ilma parlamendi ülemkoja senati heakskiiduta.
Eelnõu pole aga kuhugi jõudnud.
Suurem osa mõlemast parteist on NATO poolt, märgib Turu ülikooli Põhja-Ameerika uuringute professor Benita Heiskanen. Tema hinnangul otsitakse USA-s NATO-st lahkumise jutuga peamiselt tähelepanu ja toetust.
Samas kardeti, et Trump viib 2018. aasta NATO tippkohtumisel USA NATO-st välja. Segadus lahendati tippkohtumise keskel toimunud lisakoosolekul.
Trumpi endine julgeolekupoliitika nõunik John Bolton väitis 2020. aastal oma raamatus, et pidi toona Trumpi veenma USA-d NATO-st mitte välja viima.
Bolton ütles 2022. aastal väljaandele Washington Post, et tema arvates oleks Trumpi tagasivalimise korral 2020. aastal USA NATO-st välja tõmmatud.
Trump on hiljem oma tegusid teisiti selgitanud. Ta väitis eelmisel aastal, et NATO-t poleks enam olemas, kui ta poleks nõudnud teistelt liikmetelt rahastamise suurendamist.
Benita Heiskanen usub, et lahkumiskõnelused olid olukorras tekkinud lahendus.
Ta on asju tõlgendanud natuke ärimeheliku hoiakuga, pigem poliitika kui ideoloogia mõttes. „Miks nad maksavad vähem kui meie, miks peaksime lahendama teiste inimeste probleeme, laskem neil enda eest ise hoolitseda,” kirjeldab Heiskanen.
NATO-st on võimalik lahkuda. Kui liikmesriik otsustab lahkuda, võib ta sellest teavitada USA valitsust ja teiste riikide valitsusi. Lahkumine jõustub aasta pärast.
Aga kui Trump otsustaks USA NATO-st välja viia, puhkeks poliitiline torm.
Seetõttu on lihtsam NATO lubatud kohustused lihtsalt täitmata jätta ja jääda uinunud liikmeks, hindab julgeolekupoliitika ekspert Heisbourg.
Heisbourg ütleb, et NATO saab toimida ka ilma USA aktiivse osaluseta.
Selle näide on aastast 2011, mil NATO tegutses Liibüas Muammar Gaddafi režiimi vastu. USA loobus operatsioonist, kuid Prantsusmaa ja Suurbritannia jätkasid seda teiste soovijatega.
Poliitiliselt on olukord praegu teine. Ukraina sõda mõjutab otseselt Euroopa julgeolekut, erinevalt varasemast Liibüast, juhib Heisbourg tähelepanu.
