Hirm Ukraina sõja laienemise pärast on viimastel nädalatel taas esile tõusnud. Soome president Sauli Niinistö meenutas täna neljapäeval, 7. septembril ajakirjanikele rääkides, kuidas maailm on Ukraina sõjas väga tõsiste probleemide lävel.
Niinistö rääkis õuduse tasakaalust, vahendab Yle.
NATO riigid on vältinud Ukraina sõjas otsest vastasseisu Venemaaga. Eksinud lasud või provokatsioonid võivad aga käivitada reaktsiooni, mis ei peatu. Soome on NATO liikmena kaasatud ka poliitiliste otsuste langetamisse, kuidas piiril tegutseda, et olukord halvaks muutudes käest ei läheks.
Viimane ohumärk oli esmaspäeval, kui Ukraina teatas, et NATO riigi Rumeenia territooriumil plahvatas Vene droon.
Algul eitas Rumeenia leidu. Pärast paaripäevast segadust selgus aga kolmapäeval, et leidis oma territooriumilt drooni rusud.
See ei olnud esimene kord, kui NATO poole peal plahvatas. Eelmise aasta sügisel tabas Ukraina piiri lähedal Poolat tõenäoliselt Ukrainast välja lastud rakett.
Rumeeniasse kukkunud rusude põhjal ei saa täpselt teada, miks need sinna sattusid. Uurimine käib. Venemaa on varem pommitanud Doonau vastaskaldal asuvat Ukraina sadamalinna Izmaili.
NATO tõlgendas täna, et ilmselt Venemaa ei tulistanud Rumeeniat tahtlikult. Raketti, mis tabas Poolat, peeti õnnetuseks.
Soome on elanud pika idapiiriga Venemaa naabrina ja valmistunud olukorraks, et alati võib midagi juhtuda. Ka Soome jaoks on olukord dramaatilisem nüüd, kui Soome idapiir on ühtlasi NATO piir.
Soomlased valmistuvad osalema ka NATO rahuaja missioonidel, näiteks õhuseires. Ka nende ülesannete täitmisel tuleb pidevalt mõelda NATO piiri riskidele.
Niinistö ehmatas neljapäeval kõige kaalukamate sõnade valimisega.
Oht, et aatomirelvad hakkavad rääkima, on tõesti suur, ütles Niinstö. Jah, see tähendab lõppu, jah, muidugi, seda võetakse tõsiselt, hindas Niinistö sõja laienemise võimalust.
President ütles, et räägib teoreetilisest olukorrast, kus tuumarelvad on üks tegur, mida ei saa ignoreerida. Küll aga on sõja laienemise oht olemas ja see, kes vastutab lahenduste eest, on Niinistö sõnul raskes olukorras.
Ukraina sõda võib muutuda rutiinseks ja see unustatakse, kuigi sõda on endiselt uudiste pealkirjades. Oma sõnadega viis Niinistö soomlased tagasi põhitõdede juurde.
Niinistö vastustes poliitikaajakirjanikele joonistuvad välja mõtted, mida tuleks ette võtta olukorras, kus terve maailmakord on muutumas.
Ennekõike toetub Soome USA-le, kellega praegu käivad läbirääkimised kaitsekoostöö lepingu üle. Niinistö ütles, et leping toob Soome mingisuguse Ameerika kohaloleku, täpsustamata veel, millise.
Ainuüksi NATO liikmelisusest Soome julgeoleku jaoks ei piisa, ei piisa ka USA toetusest. Niinistö rääkis taas sellest, et Euroopa peab tugevdama oma kaitset.
Kaitse pole nullsummamäng, ütles Niinistö. Soome jätkab oma kindla kaitse eest hoolitsemist ega nõua kohale NATO vägesid. Aga koostöö tähendab, et ka teiste turvalisuse eest tuleb hoolt kanda.
Huvitav on ka see, et Soome jätkab Ukraina toetamist, ega sea toetusele väga täpseid tingimusi. Soome ei võta seisukohta, kas Ukrainal on lubatud Venemaale tulistada. Niinistö ütles, et relvad on antud kaitse eesmärgil ja nii on neid tema teada kasutatud.
