Välismaalt naasvad ukrainlased räägivad, et pole paremat kohta kui kodu

Kui Vene väed eelmisel aastal tema kodulinna ründasid, võttis Jarõna Jahodkina oma kaks väikest last ja põgenes koos miljonite teiste ukrainlastega välismaale, jättes abikaasa sõdima.

Nüüd on perekond Ukrainas taas koos, elades liikumiskeelu all vaid 100 kilomeetrit lääne poole Bahmuti linnast, kus peeti sõja seni pikim ja veriseim lahing, vahendab Wall Street Journal.

„Raketid võivad lennata igasse linna, nii et me lihtsalt loodame, et see pole meie oma,” ütles Jahodkina.

Konflikti venimisel Venemaaga seisab 29-aastane naine dilemma ees: turvalisus võõral maal või kodune atmosfäär isegi siis, kui sellest on saanud sõjatsoon.

Umbes kaheksa miljonit inimest põgenes Ukrainast, kui 2022. aasta veebruaris puhkes täiemahuline sõda. Paljud lootsid, et väljaränne jääb lühikeseks. Kuna konflikt kerib teist aastat ja Ukraina tõrjub Venemaa rünnakut, jääb ÜRO andmetel välismaale umbes 6,2 miljonit ukrainlast, mis viitab sellele, et umbes 1,8 miljonit on oma kodumaale naasnud.

ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni poolt 2023. aasta maist juunini läbi viidud küsitluse kohaselt on umbes miljon välismaal viibinud ukrainlast naasnud oma kodukohta külastama või sinna jääma. Veel 353 000 inimest naasis välismaalt, kuid jäi Ukrainas ümberasustatuks.

Küsitletud välismaalt tagasipöördujad tõid põhjuseks valdavalt perekondade taasühinemise.

Nende naasmine on tugevdanud Ukraina majandust ja moraali ning on riigi pikaajaliste väljavaadete jaoks kriitilise tähtsusega.

„Ilma inimeste tagasitulekuta ei ole meil tugevat majandust,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski juunis.

Majandusministeerium teatas, et Ukraina prognoositav sisemajanduse kogutoodang langeb 0,5 protsenti iga 100 000 välismaal elava ukrainlase kohta. Ukraina SKT kahanes 2022. aastal kolmandiku võrra, näitavad ministeeriumi andmed.

Perekond, rahaline kindlus ning sotsiaalne ja tööga rahulolu on võitmas turvalisust, mis on peamine tegur, mis sundis ukrainlasi lahkuma, ütlevad tagasipöördujad ja nendega töötavad inimesed.

Konflikti puhkedes läks Jahodkina Poolasse, kus ta jäi koos lastega väikesesse külla võõrustava pere juurde. Ilma auto või juhiloata ei saanud ta töö leidmiseks sõita.

Pärast seda, kui tema abikaasa sai lahingus haavata, naasis ta maikuus Ukraina idaossa Dobropilliasse, sõja eel umbes 28 000 elanikuga linna, et mehe eest hoolitseda. Ta ütles, et veevarustus on piiratud, kehtib komandanditund ja „pidevad raketid pea kohal”, kuid „ma kuulun oma inimeste hulka, kes mind täielikult toetavad ja mõistavad”.

Praegune ukrainlaste kojumineku laine koosneb valdavalt neist, kellel pole õnnestunud endale välismaal stabiilset tööd ja eluaset leida, ütles Berliinis Ukraina põgenikega töötav Ksenija Gaštšak. On ka neid, kelle pereliikmed või mehed on vanad ja kellel ei ole lubatud riigist lahkuda.

36-aastane Olga Dõvinska soovis olla oma Ukraina relvajõududes teeniva abikaasa lähedal, aidata emal halvatud vanaema eest hoolitseda ja tütart Ukraina kooli saata.

Ta lahkus Poolast mais, kui Kiievit tabas Venemaa õhurünnakute tulv, ja mäletab, et küsis endalt: „Miks ma seda tegin?”

Tema jaoks oli see 5-aastase tütre rõõm, kui ta põgusate Ukraina-külastuste ajal lasteaeda naasis. „Ta jooksis sinna. Ma ei saanud teda õhurünnakute hoiatustele vaatamata koju sundida,” ütles Dõvinska.

Atraktiivsed töövõimalused on kesksel kohal Ukraina majandusministeeriumi tööjõu ülesehitamise strateegias, isegi kui sõda on põhjustanud töökohtade vähenemise. Selle aasta esimesel poolel oli Ukrainas 172 000 vaba töökohta, mis on vähem kui 2022. aasta samal perioodil riikliku tööhõiveameti poolt registreeritud ligi 235 000.

Valitsusprogrammid pakuvad ettevõtetele toetusi, et stimuleerida töökohtade loomist sektorites alates IT-idufirmadest kuni veini valmistamiseni.

Nende eesmärk on saavutada ministeeriumi laiem eesmärk meelitada järgmise 10 aasta jooksul tööturule 4,5 miljonit inimest. „Tööturu taastumine ei ole võidu tagajärg, see on tee võiduni,” ütles majandusministri asetäitja Tetjana Berežna juulis.

Elu Ukrainas on ka taskukohasem kui välismaal elamine, väidavad tagasipöördujad, eriti need, kes jäid kaugtöö ajal Ukraina palgale.

„Asi, mis rahustas mind pärast Ukrainasse naasmist, on see, et saan siin endale elu pakkuda,” ütles Sofia Zubova (22), kes on pärit Krivõi Rihi kesklinnast, kus Venemaa korraldas juuli lõpus raketirünnaku elumajadele.

Tšehhis Ukraina ettevõttes töötamine ei võimaldanud Zuboval teenida piisavalt palju, et elada võõrustavast perest sõltumatult. „Tundsin end teismelisena, kellel on natuke rohkem taskuraha,” ütles ta. Nüüd, kui teda plahvatused hirmutavad, magab ta koridoris ja ütleb, et kodus on hirm vähem terav.

Mõned ukrainlased hakkasid naasma eelmise aasta hiliskevadel, enne kui Venemaa talvine kampaania riigi elektrivõrgu vastu võimust võttis ja naasmisplaanid peatas.

Kuna konflikt on rindejoonel stabiliseerunud, on rohkem inimesi suundunud koju, jättes põgeniku elu seljataha.

22-aastane Sofia Kaluhhina elas Hollandis vanades kontoriruumides, mis muudeti Ukraina pagulastele tasuta eluasemeks.

„Pidime klaasseintele tapeedi panema, aga vahed jäid alles ja kõike oli kuulda,” rääkis vabakutseline kunstnik Kaluhhina.

Ta leidis kaaslasi kuraatorite ja maalikunstnike seast, kuid igatses oma lemmikbaaris Ukraina pealinnas sõpradega kokku saada. „Kiievis oli kohti, kuhu sain minna ja end koduselt tunda. Hollandis ei leidnud ma midagi sarnast,” ütles ta. Turvatunne ei kompenseerinud elu, mida ta Ukrainas igatses.

Mõne jaoks on koju naasmisega kaasnenud kohanemine. Olena Bõtškova (35) seisis silmitsi rahaliste väljakutsetega ilma pagulasena kasutatavate hüvede nagu tasuta eluase koos võõrustajatega ja valitsuse rahaline toetus. Samuti kaotas ta välismaal viibides oma Ukraina korteri üürimise tulu. Bõtškova on asunud tööle rahakogujana Ukrainas asuvas valitsusvälises organisatsioonis, mis kasutab tema sõnul paremini ära tema ülikooliharidust kui ametikoht Leedus asuvas tanklakohvikus, kus ta pärast sõja eest põgenemist töötas.

„Pidin kõike nullist alustama. Ma ei osanud selle maa keelt üldse, see oli raske,” rääkis Bõtškova.

Ka tema 6-aastane tütar Janelle tundub Ukrainas rahulikum. „Ta laulab, kui ta on õnnelik,” ütles Bõtškova, „ja siin ta laulab iga päev.”

Kommentaarid
(Külastatud 4,305 korda, 1 külastust täna)