Soome varjendite hetkeseis on valdavalt väga hea, kuigi ruumi remondiks ja renoveerimiseks on. Enam kui 90 protsenti elanikkonna varjenditest kaitsevad hästi tavarelvade mõjude eest, selgub siseministeeriumi värskest uuringust. Enim vajab täiendamist uuringu järgi elanikkonna varjendite varustus. Siseministeerium on uuringu põhjal koostanud neli soovitust varjendite täiustamiseks. Sõjalist ohtu Soomele praegu ei ole.
Siseministeeriumi uuringus uuriti elanikkonna varjendite arvu, piirkondlikku jaotust ja seisukorda. Info elanike varjendite arvu ja piirkondliku jaotuse kohta avaldati veebruaris 2023. Uuringus vaadeldud elanikkonna varjenditest vastas tavarelvade hindamiskriteeriumitele 91 protsenti ning relva mõjudest põhjustatud gaasi- ja kiirgusohu hindamiskriteeriumitele 83 protsenti.
„Soome varjendid ja nende varustus on töökindlad ning nende elutsükkel pikk. Samas tuleb nentida, et vähesel hulgal varjenditel on midagi remonti vajavat, mistõttu ei saa tsiviilvarjendit seaduses ettenähtud 72 tunni jooksul kasutusele võtta. Sellel on palju põhjuseid. Üks näide on näiteks kanalisatsiooni sulgeventiili renoveerimine, mida ei saa 72 tunni jooksul valmis teha,” ütleb projektijuht Ira Pasi siseministeeriumist.
Uuringus uuriti 245 varjupaiga perioodilise kontrolli protokolle. Lisaks selgitati kvalitatiivseid küsimusi perioodiliste inspektorite ja kinnisvaraomanike küsitluse ning päästekeskuse ekspertide intervjuudega.
Pikaajaline elanikkonna varjendite ehitamine on loonud aluse rahvastiku kaitsesüsteemile. Soomes on ligikaudu 50 500 varjendit, kokku ligikaudu 4,8 miljonit varjendikohta. Üldiselt on vanemates varjendites rohkem remondivajadusi.
Varjendite ülalpidamise hooletusse jätmise põhjuseks on sageli ükskõiksus või teadmiste puudumine
Tihti on elanikkonna varjendite vead põhjustatud korrapärase hoolduse hooletussejätmisest, vigadest projekteerimisel või paigaldamisel, samuti ümberehitus- ja remonditöödel või varjendi kasutamisel tehtud vigadest.
Uuringu põhjal oli ka kinnisvaraomanikel puudulik teadlikkus varjendi hooldamisest ja kasutuselevõtust.
„Näiteks valiti varjendi juhiks sageli väline kinnisvarahaldur, kui selline määrati. See inimene peaks juhtima varjendi kasutuselevõttu, aga tema võib vastutada mitme objekti eest,” kirjeldab Pasi.
Varjendite kehval hooldusel ja seega ka elanikkonna varjendite puudujäägil on kolm algpõhjust. Uuring näitab, et suurimad lüngad on nii teadmistes ja oskustes kui ka suhtumises ja motivatsioonis.
„Soomes oleme õnnelikus seisus, et varjendeid on aastakümnete jooksul seaduslikult ehitatud. Seda oleks kõige raskem parandada, kui see nii ei oleks. Seadmeid renoveerides, seadmeid ja tarvikuid uuendades ning infot lisades saab paljusid puudujääke parandada,” jätkab ta.
Hoone hooldamise, remondi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamise eest vastutavad ühiselt hoone omanik ja valdaja.
„Soome varjendid on nii tehnoloogiliselt kui ka ehituslikult väga vastupidavad ka olukordades, kus hooldus on regulaarselt unarusse jäänud. Isegi kui hooldust pole pikka aega tehtud, on sageli võimalik tavatingimustes mõistlike meetmetega tsiviilvarjendi töökord taastada,” räägib Pasi.
Tsiviilkaitsevahendite ja -seadmete nõuetekohane hooldus ja ülevaatus on seadusega ette nähtud. Varjendi peab saama kasutusele võtta 72 tunni jooksul.
Nõuetekohase hooldusega välditakse seadmete ja vahendite kiiret vananemist, mis kapitaalremonti vältides muutub sageli ka taskukohasemaks. Kõikide varjendite samaaegne remont või varustuse ostmine poleks erandjuhtudel võimalik.
„Soome on aastakümnete jooksul rajanud miljardite eurode väärtuses kodanikukaitse taristut, mille eest tasub hoolt kanda,” ütleb Pasi.
Soovitused kodanikukaitse süsteemi täiustamiseks
Uuringu põhjal on koostatud neli soovitust:
1.Tuleb arendada kodanikukaitsega seotud koolitust.
2.Tuleks välja töötada kodanikukaitsega seotud juhised ja suhtlus.
3.Tuleb reformida elanike varjupaiku puudutavat regulatsiooni ja töötada välja riiklik juhend.
4.Selgitada tuleb elanikkonna varjendite regionaalset suunamist kogu kodanikukaitses.
Täpsemat teavet soovituste kohta leiab uuringust.
