Soome uus valitsus otsib sotsiaalkindlustuse mudelit teistest Põhjamaadest.
Soome terviseameti andmetel on toimetulekutoetuse saajaid ligi kaks korda rohkem kui Rootsis. Soomes vajab praegu toetust umbes seitse protsenti elanikkonnast ehk 400 000 inimest. Enamik neist on töötud, vahendab Yle.
Nüüd plaanib valitsus vähendada pikaajalist sõltuvust toimetulekutoetusest ja vähendada toetust saavate inimeste arvu poole võrra.
Eelkõige tööhõive tugevdamise ja toimetulekutoetust vajavate inimeste arvu vähendamise kaudu, ütleb sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen.
Teadlaste hinnangul on valitsuse eesmärgini raske jõuda. Isegi ministri hinnangul ühe valitsusperioodiga seda ei saavutata.
Pikaajalist tööpuudust on vaja tugevalt vähendada, ütleb terviseameti teadusprofessor Pasi Moisio.
Vastupidi, toimetulekutoetuse vajadus võib kasvada, kui valitsus plaanib korraga kärpida eluasemetoetust ja töötuskindlustust.
Tavaliselt tähendab see seda, et inimesed peavad lootma toimetulekutoetusele. Nii et valitsuse eesmärk on pisut vastuoluline, leiab sotsiaalkindlustusameti Kela teadur Tuija Korpela.
Minister Grahn-Laasonen möönab, et selline asi võib algul juhtuda.
Pikemas perspektiivis on aga eesmärk, et üha suurem osa meie tööealisest elanikkonnast oleks tööl, märgib ta.
Samuti kavatseb valitsus karmistada toimetulekutoetuse saamise tingimusi. Toetuse taotlejat saab kohustada näiteks töötama ühiskondlikus organisatsioonis või käima koolitusel. Püütakse vältida pikaajalist sõltuvust toimetulekutoetusest.
Minister Grahn-Laasonen on eriti mures noorte pärast.
Arvan, et see on probleem, kui saad toimetulekutoetust taotleda, kohtumata ühegi spetsialistiga, kes aitaks noorel edasi liikuda.
Valitsus on siin õigel teel, hindab Tampere ülikooli sotsiaal- ja tervishoiupoliitika professor Juho Saari.
Saari tuletab meelde, et juba praegu on toimetulekutoetuse saamise tingimuseks tööle kandideerimine, st tuleb end tööotsijaks registreerida, kuid sundust tööl käia ei ole.
Soome vaieldamatu nõrkus on olnud see, et oleme pikka aega võimaldanud inimestel toimetulekutoetuse peal elada. Sellest on omavalitsustele teatatud, kuid pärast seda pole tavaliselt mingeid meetmeid rakendatud, märgib Saari.
Saari sõnul on valitsusel „hea mõte” vaadata, mis seisus inimene on ja kas on vaja mingeid erimeetmeid. Kuid rakendamine on täis mitmesuguseid probleeme.
Poliitikutel on lihtne öelda, et inimesi tuleb julgustada tööle asuma. Aga mis siis, kui sa ei muutu aktiivseks, kui sa ei saa tööd, leiab Saari.
Ühtlasi kavatseb valitsus välja selgitada, kas toimetulekutoetuse maksmisest saab täielikult keelduda, kui taotleja seatud kohustusi ei täida.
Asja teeb problemaatiliseks see, et põhiseadus tagab õiguse vajalikule elatisele.
Hetkel on ebaselge, kas Kela toimetulekutoetus või hoolekandevaldkonna lisatoetus on see viimane toetus, ütleb terviseameti teadusprofessor Pasi Moisio.
Moisio sõnul võiks Kela toetusest keelduda, kui hoolekandepiirkondade toetus on viimane variant.
Teistes Põhjamaades võib toimetulekutoetusest rahalise toetusena teatud tingimustel keelduda, ütleb Moisio.
Sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen ütleb, et reformid viiakse läbi põhiseaduse kohaselt. Lõppkokkuvõttes toimub kaalumine parlamendi põhiseaduskomisjonis.
Väga raske on näha, et põhiseaduskomisjon lepiks sellise olukorraga, et inimene jääks Soomes täiesti ilma toimetulekutoetuseta, ütleb professor Juho Saari.
