Leedu kuulutas reedel üle tuhande riigis elava Venemaa ja Valgevene kodaniku riiklikule julgeolekule ohuks ja teatas, et võtab neilt alalise elamisloa.
Otsus tehti pärast seda, kui valitsus palus venelastel ja valgevenelastel vastata küsimustikule, mis sisaldas küsimusi nende seisukohtade kohta Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse ja Krimmi staatuse kohta, mille Venemaa 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeris, vahendab ABC News.
Rohkem kui 30 aastat tagasi Nõukogude Liidust iseseisvuse välja kuulutanud Baltikumi riik Leedu on NATO-sse ja Euroopa Liitu kuuluv demokraatlik riik. See on olnud Ukraina tugev toetaja ja viimastel aastatel ka pelgupaik paljudele, kes on põgenenud autoritaarse režiimi eest naaberriigis Valgevenes ja suurenenud repressioonide eest Venemaal.
Leedu migratsiooniamet teatas reedel, et tegi kindlaks, et 1164 Leedus elavat Valgevene ja Venemaa kodanikku kujutavad endast ohtu riigi julgeolekule, mis põhineb avaliku ja mitteavaliku teabe hindamisel. Nendest 910 on Valgevene ja 254 Venemaa kodanikud.
Elukoha andmise või keeldumise otsustamisel võeti arvesse seda, kuidas inimesed küsimustikule vastasid, teatas uuringu läbi viinud migratsiooniamet.
Neid, keda peetakse riigi julgeolekule ohuks, on vaid murdosa Leedus elavatest valgevenelastest ja venelastest. Migratsiooniameti andmetel elab praegu Leedus üle 58 000 Valgevene ja 16 000 Venemaa kodaniku. Nad peavad oma elamislubasid uuendama igal aastal kuni kolme aastani, olenevalt taotluse staatusest.
Need, kellelt elamisluba võetakse, saavad otsuse kohtusse edasi kaevata. Teistel on migratsiooniameti andmetel aega riigist lahkumiseks kuni üks kuu.
Venemaa ega Valgevene valitsused kohe ei reageerinud.
Mitu aastat tagasi Venemaalt Leetu kolinud, leedu keele selgeks õppinud ja kodakondsuse saanud ärimees Viktor Vorontsov ütles, et on lahkumisega nõus.
„Ma tean paljusid venelasi, kes teenisid Nõukogude ja hiljem Putini armees. Nad on abielus leedulannadega, elavad siin, hoiavad tihedaid sidemeid võitluskaaslastega Venemaal ja levitavad pidevalt Kremli propagandat,” ütles Vorontsov.
„Leedu on demokraatlik riik ja talub erinevaid seisukohti. Isegi nende propaganda oli kuni sõja alguseni OK, kuid asjad on muutunud ja nad peavad minema,” sõnas ta.
Leedus on ka etniline vene vähemus, mis moodustab umbes 5% elanikkonnast. Nad on Leedu kodanikud ja neilt ei nõutud küsimustikule vastamist.
