Poola väitel rikkusid kaks Valgevene helikopterit Poola õhuruumi. Valgevene kaitseministeerium eitas väiteid.

Valgevene oli Poolat õppusest teavitanud, kuid piiriületus toimus Bialowieza piirkonna idaosas „väga madalal kõrgusel, mistõttu on radarisüsteemidel raske tuvastada”, seisis Poola kaitseministeeriumi avalduses.

Poola teavitas NATO-t väidetavast rikkumisest, mis väidetavalt oli Suwalki koridorina tuntud strateegiliselt olulise piirkonna lähedal, vahendab Iltalehti.

Koridor eraldab Valgevenest Kaliningradi, mis on Venemaa eksklaav. Samas ühendab see Balti riike ülejäänud NATO-Euroopaga. Kui Venemaa peaks Suwalki koridori ära lõikama, oleksid Eesti, Läti ja Leedu teistest NATO riikidest isoleeritud. Koridori on nimetatud ka NATO nõrgimaks lüliks.

Kui Venemaa peaks viima väed Suwalki koridori ja rikkuma Poola territoriaalset terviklikkust, vallandaks see sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö hinnangul ilmselt kohe sõjalise reaktsiooni, millele peaks kogu allianss seisukoha võtma.

Kui NATO viies artikkel aktiveeruks, peaks ka Soome võtma seisukoha, kas tegemist on rünnakuga mõne NATO liitlasriigi ja seega kogu alliansi vastu, hindab Käihkö.

Käihkö sõnul on Soomes diskussioon käinud suuresti selle ümber, mida Soome NATO liikmelisusest saab. Olukorra eskaleerumine Suwalki koridori ümber on aga stsenaarium, kus NATO liikmelisus tooks Soomele kohustusi.

Kuigi stsenaarium on vähetõenäoline, mõjutab mujal NATO-s toimuv Käihkö sõnul ka Soomet.

On raske näha, et Venemaa tahaks omaenda keerulist olukorda Ukrainas halvendada ja esitaks NATO-le otse väljakutse. Meedias laialt kajastatud palgasõdurite grupeering Wagner on juba saanud rohkem tähelepanu kui see väärib. Möödunud jaanipäeva sündmused näitavad aga, et Wagner on ettearvamatu tegija, hindab Käihkö.

Käihkö sõnul on Wagneri toimimisvõime pärast mässu veel küsimärgi all. Tuhanded Valgevenesse siirdunud võitlejad moodustavad jõu, millega tuleb arvestada, kuigi Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka huvides on neid kontrollida.

Poola välisministri asetäitja Pawel Jablonski ütles CNN-i andmetel, et Valgevene ja Venemaa vägede provokatsioonid sagenevad tulevikus. Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak andis korralduse paigutada piirile rohkem sõdureid ja lahinguhelikoptereid.

Eelmise kuu alguses alustas Poola juba vägede viimist Valgevene piirile vastuseks Vene palgasõdurite grupeeringu Wagneri kohalolekule Valgevenes.

Poola opositsiooniliider Donald Tusk märkis sotsiaalmeedias, et valitsus kasutab Wagneri kohalolekut Valgevenes endale toetuse saamiseks. Poolas toimuvad aasta lõpus parlamendivalimised.

Poola on poliitiliselt lõhestunud riik. Erakonnad vaidlevad ka selle üle, kes on kõige rohkem Venemaa vastu.

Leedu võimud on teatanud, et Wagneri palgasõdurid ei valmista Leedule suurt muret ning Wagneri kohalolekule pole põhjust üle reageerida.

Valgevene president Aleksandr Lukašenka kommenteeris teisipäeval ajakirjanikele lääneriikide muret.

Suwalki koridor ei asu Valgevenes. Me ei lähe koridori täitma isegi siis, kui peaksime, meil pole seda tuhat aastat vaja, ütles Lukašenka.

Samas nentis ta, et Valgevene liigutab oma sõjaväeüksusi oma territooriumil oma äranägemise järgi ning kavatseb Wagneri kogemusi oma kaitseplaanides ära kasutada.