Kui Uusimaal elav naine ostis Keraval oksjoni kaudu vaid 2000 euro eest 97-ruutmeetrise korteri, arvas ta, et tegi elu tehingu.
Olin teadlik, et müüki tulevad soodsad korterid, sest inimesed ei jaksa intressi maksta, räägib naine Iltalehtile.
Korterilaenu oli maksta veel umbes 84 000 eurot, mida naine pidas mõistlikuks. Siis aga tekkisid kahtlused.
Arvasin, et peab olema mingi põhjus, miks keegi tahab korterist tasuta lahti saada, räägib naine.
Naine otsustas tellida Remondivõla kalkulaatori (Korjausvelkalaskuri) teenuse kaudu majaühistu remonditööde akti. Remondivõla kalkulaator näitab majaühistu tehtud ja tulevasi renoveerimistöid ning prognoosib planeeritavate renoveerimistööde maksumust.
Aruandest selgus, et majaühistus on mitu lõpetamata renoveerimistööd. Aastatel 2021–2022 on majaühistus olnud mitmeid veekahjustusi.
Ühistu 2023. aasta juuni üldkoosolekul otsustati torustiku renoveerimine veel aasta võrra edasi lükata. Algselt oli see planeeritud aastasse 2025, räägib naine.
Remondivõla määr on aruande järgi 1712 eurot ruutmeetri kohta. 97-ruutmeetrises korteris vastab see enam kui 160 000 eurole.
Pärast teate saamist loobus naine tehingust. Olukord võib olla selline, et ma ei saaks pangast laenu, ütleb naine. Ta lisab, et helistas kohe maaklerile pärast majaühistu kohta teate saamist.
Maakler oli öelnud, et pangad annavad hästi laenu. Sel hetkel mõtles naine, et kas maakler ise ei tea või on see päris ebaviisakas katse müüa korter kellelegi, kes asjadest aru ei saa.
Majaühistult on juba üle võetud kolm korterit tasumata maksete tõttu.
Naise sõnul nõudis tulevaste renoveerimistööde ja nende kulude väljaselgitamine palju aega ja „salapolitseitööd”. Kui ma oleksin praegu Kerava korteriomanik, oleks see tõesti ängistav ja hirmutav. Ma jääksid kõigest ilma, ütleb naine.
See on kurb inimeste jaoks, kes seal elavad ja halvimal juhul kaotavad oma kodu, lisab ta.
Remondivõla kalkulaatori asutaja, kinnisvaramaakler Erkki Murto-Koivisto märkas, et võlg on kogunenud vaid uutele koduostjatele.
Murto-Koivisto selgitas välja, et grupp investoreid ostis Keraval eluasemete investeerimisfirmalt Sato kehvas seisus majaühistu ning võttis sellele 1,5 miljoni euro suuruse laenu. Nüüd koormab laen uusi korteriomanikke, sest investeerimisfirma omandisse jäänud 17 korterit ei koormatud laenudega.
Pärast fassaadi remonti ja maja renoveerimist tõuseb 97,5 ruutmeetri suuruse korteri omaniku hooldus- ja finantseerimistasu praeguselt 1700 eurolt 2500–3000 euroni kuus, ütleb Murto-Koivisto.
Murto-Koivisto sõnul tooks maja edasine renoveerimine lähiaastatel kõikidele elanikele kaasa tohutuid kulutusi.
Kõnealusel korteril tekib hinnanguliselt 70 000–80 000 eurot torustiku ja 58 000 eurot fassaadi remondi võlga eeldusel, et majaühistu saab pangast laenu mõistlikel tingimustel, loetleb Murto-Koivisto.
Majaühistu pabereid vaadates ei näe ju õieti, milline võlapomm seal peidus on. Remondivõla kalkulaatori aruandest tulev laenukoormus on koheselt juhiseks näha.
Majaühistu esimehelt ei õnnestunud Iltalehtil kommentaari saada.
