Eestis on Ukraina sõjapõgenike suhtarv üks suuremaid, selgub Eurostati värskest ülevaatest.

Ukrainast pärit ajutise kaitse saajate arv EL-i elanikkonna suhtes oli 2023. aasta juuni lõpus 9,1 tuhande inimese kohta. Suurimad suhtarvud olid Tšehhis (32,2), Poolas (26,6), Eestis (25,8), Bulgaarias (24,9), Leedus (24,7) ) ja Lätis (23,5).

Võrdluseks, Soomes on see suhtarv mitu korda väiksem kui Eestis.

Eestis oli 2023. aasta juuni seisuga 35 215 ajutise kaitse saajat, Soomes 56 145, samas elab Soomes 5 korda enam inimesi kui Eestis.

Tänavuse, 2023. aasta 30. juunil seisuga oli peaaegu 4,07 miljonil ELi mittekuuluval kodanikul, kes põgenesid Ukrainast 24. veebruaril 2022 Venemaa sissetungi tagajärjel, ELi riikides ajutise kaitse staatus.

Peamised ELi riigid, kus Ukrainast pärit ajutise kaitse saajaid majutati, olid Saksamaa (1 133 420 inimest; 28% koguarvust), Poola (977 740; 24%) ja Tšehhi (349 140; 9%).