Ukraina saab F-16 hävitajad „tõenäoliselt enne aasta lõppu”, ütles Valge Maja pressiesindaja John Kirby intervjuus Fox Newsile.
Kirby ei täpsustanud, kes F-16 hävitajad aasta lõpuks Ukrainasse toimetab.
Meie hinnang on, et F-16 hävitajad üksi ei muuda (lahingu käiku), ütles Kirby.
Kirby sõnul vajab Ukraina praegu eelkõige suurtükke, laskemoona, õhutõrjet ja lahingutanke. USA tegi hiljuti „raske” otsuse varustada Ukrainat kobarlahingumoonaga.
Juulis kinnitas Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan varasemaid meediakajastusi, et USA toetab hävitajate F-16 andmist Ukrainale.
President (Joe Biden) on näidanud rohelist tuld. Lubame, anname loa, toetame ja pakume vajalikke tööriistu ukrainlastele, et nad saaksid hakata F-16 hävitajate kasutamist harjutama kohe, kui eurooplased on selleks valmis, ütles Sullivan CNN-ile antud intervjuus.
F-16 on õhuüleoleku hävitajaks konstrueeritud lahinglennuk, mida alates 1976. aastast on ehitatud üle 4600. Sõjalistel operatsioonidel on neid kasutanud näiteks USA, Türgi ja Iisrael.
Euroopas kasutavad F-16 hävitajaid Belgia, Taani, Kreeka, Holland, Poola ja Rumeenia.
President Biden ütles mais teistele G7 riikidele, et USA toetab projekti, mille eesmärk on koolitada Ukraina õhuvägesid F-16 hävitajate kasutamiseks ja hooldamiseks.
Ukraina on juba pikka aega nõudnud hävitajaid F-16. Juuni lõpus ütles Ukraina armee ülemjuhataja Valeri Zalužnõi USA ajalehele Washington Post, et lääneriigid ei alusta kunagi rünnakut ilma õhuüleolekuta.
Vaenlane kasutab erineva põlvkonna masinaid. Meid peetaks hulluks, kui me ründaksime viburelvadega, kuid miskipärast õhurelva hankimise osas on vastus „ei, ei”, ütles Zalužnõi Washington Postile.
Kuigi Vene armee on Ukrainas kandnud suuri kaotusi, on selle õhuvägi jäänud suhteliselt haavamatuks. Ukraina õhutõrje on püsinud, kuid vasturünnaku ajal on Kremli õhurelv olnud aktiivne, hindab Briti kaitseministeerium.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov on teatanud, et Venemaa peab lääneriikidelt Ukrainale antud hävitajaid F-16 „tuumaohuks”. Lavrovi sõnul on põhjuseks see, et hävitajad F-16 on võimelised kandma tuumarelva.
Juba see, et Ukraina relvajõududel on sellised süsteemid, tähendab tema sõnul seda, et Venemaa seisab silmitsi tuumaohuga Läänest.
Retoorika on omane Venemaale, kes on erinevate ähvardavate avaldustega püüdnud pidurdada ja vähendada Lääne poolt Ukrainale antavat relvaabi.
Helsingi ülikooli teaduskolledži juhi Tuomas Forsbergi sõnul on tõsi see, et Venemaa sõnumid eskaleerumise tagajärgedest on lääneriikide relvaabi vähemalt pidurdanud. Kremli reaktsiooni on püütud ohjeldada ja kontrollida, tõstes latti aeglaselt, mitte ühekordsete hüpetega, vahendab MTV.
Tuumarelvad on fakt ja need on hirmutanud. Kindlasti on see mänginud rolli Lääne soovis sõjas osaleda. See on piiranud toetust, leiab Forsberg.
Kui oleks teada, et Venemaa peab sõda lõpuni ainult tavarelvadega, oleks lihtne arvata, et läänepoolne toetus oleks olnud palju tugevam, jätkab ta.
