Ukraina teeb oma vastupealetungis Vene vägede vastu piiratud edusamme, kuid ei ole veel rakendanud suuremahulisi operatsioone, mis Ameerika ametnike arvates võiksid läbimurret võimaldada, süvendades mõnede Ukraina peamiste toetajate küsimusi selle kohta, kas Kiiev liigub piisavalt kiiresti, et saada hakkama piiratud hulga laskemoona ja relvadega, väidavad ametnikud ja analüütikud.

Viis nädalat pärast kauaoodatud operatsiooni algust üritavad Ukraina väed nõrgestada Venemaa kaitset, tulistades suurtükimoona ja rakette ning saates väikesed sapööride meeskonnad ulatuslikele miiniväljadele, mis moodustavad nende vastase välimise kaitseringi. Kuid edu tempo kolmes peamises piirkonnas piki tohutut 1000 kilomeetri pikkust rindejoont on tekitanud Läänes mure, et president Volodõmõr Zelenski valitsus ei pruugi anda nii võimsat lööki, kui võiks, vahendab Washington Post.

Anonüümseks jääda soovinud USA ametnik ütles, et USA ja teised riigid on koolitanud Ukraina vägesid integreeritud ründemanöövriteks ning andnud miinitõrjevarustuse, sealhulgas rullid ja rakettlaengud.

„Kõigi nende võimete rakendamine viisil, mis võimaldab neil takistusi ületada, kuid teha seda kiiresti, on ülitähtis,” ütles ametnik. Samal ajal lisas ametnik, et Ukraina vägesid rünnatakse tankitõrjemoona ja relvastatud Vene droonidega: „Me ei alahinda ega alatähtsusta seda, et olukord on väga raske.”

Kiievi poolt juuni alguses pärast kuudepikkust ettevalmistust alustatud operatsiooni hinnangute muutumise aluseks on debatt taktika üle, mis võimaldab Ukrainal kõige paremini tungida tugevalt kindlustatud Venemaa liinidesse ja vallutada tagasi piisavalt territooriumi, et sundida Vene presidenti Vladimir Putinit loobuma oma eesmärgist alalise kontrolli kindlustamiseks suurte Ukraina piirkondade üle.

Lääne ametnike ja analüütikute sõnul on Ukraina sõjavägi seni omaks võtnud vastase kulutamisel põhineva lähenemisviisi, mille eesmärk on suurel määral tekitada haavatavust Vene liinides, tulistades suurtükimoona ja rakettidega Venemaa positsioonide taga asuvaid juhtimis-, transpordi- ja logistikaobjekte, selle asemel, et korraldada seda, mida Lääne sõjaväelased nimetavad operatsioonideks „kombineeritud relvadega”, mis hõlmavad suuri tankide, soomusmasinate, jalaväe, suurtükiväe ja mõnikord ka õhujõudude koordineeritud manöövreid.

Ukraina sõjaväejuhid väidavad, et lennukite puudumisel peavad nad vältima tarbetuid kaotusi vaenlase vastu, kellel on palju suurem hulk võitlejaid ja relvi. Võitlejate säilitamiseks on Ukraina praeguse operatsiooni käigus pannud välja vaid neli oma tosinast väljaõppinud brigaadist.

„Me ei saa kasutada hakklihamasina taktikat nagu venelased,” ütles Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov intervjuus. „Meie jaoks on kõige kallim meie sõdurite elu ja tervis. Seetõttu on meie ülesanne saavutada edu rindel, kaitstes samal ajal elusid.”

Washingtonis asuv sõjauuringute instituut Institute for the Study of War (ISW), mis jälgib igapäevaseid lahinguvälja arenguid, on arvutanud, et Ukraina on pealetungi algusest peale vabastanud umbes 250 ruutkilomeetrit, mis jääb Lääne lootustele kaugelt alla ja, nagu Zelenski tunnistas, on läinud aeglasemalt kui Ukraina juhid soovisid.

Ootused on samas suured: Ukraina vastupealetung eelmisel sügisel andis šokeerivaid edusamme ettevalmistamata ja alamotiveeritud Vene vägede vastu, sealhulgas Harkivi ja Hersoni oblastite strateegiliste piirkondade tagasivallutamise.

Sõjaväeanalüütikud ütlevad, et seekord on olulisi erinevusi, mis mängivad Moskva kasuks. Erinevalt eelmisest sügisest, mil Kremli juhid näisid kahtlevat Ukraina suutlikkuses peale tungida, on Vene vägedel olnud mitmeid kuid aega miiniväljade rajamiseks, kaevikute kaevamiseks ning soomus- ja droonitõrjeüksuste paigutamiseks, mis on Ukraina edasitungi aeglustanud. Ja erinevalt Ukraina sadamalinna Hersoni tagasivallutamisest, kus Moskva nägi vaeva, et varustada ja kaitsta positsioone üle Dnepri jõe, ei ole Vene vägedel praegu rindejoonel suuri takistusi.

Kuigi Venemaa sõjaväes on näha pingeid, sealhulgas ühe kõrgema komandöri vallandamine, teise hukkumine Ukraina rünnakus ja Wagneri palgasõdurite vägede väljaviimine, on see näidanud end võimsa vastasena. Moskva on suutnud saata rindejoonele värskeid vägesid, mille toiteallikaks on osaliselt kodus mobilisatsiooni kiirendav Putin.

Moskva kaitsemehhanismide teine ​​oluline tunnus on kõikjal lendavad droonid, mis annavad Venemaa vägedele üksikasjalikku reaalajas teavet Ukraina vägede asukoha kohta, võimaldades neil korraldada kamikaze-rünnakuid või sooritada sihipäraseid rünnakuid – see on väljakutse, millega isegi USA väed pole viimaste aastakümnete kogemuste põhjal sellises ulatuses silmitsi seisnud.

Analüütikud väidavad, et Ukraina katsetele tungida soomusüksustega Venemaa kaitsesüsteemi rünnaku alguses vastati ülekaaluka suurtükitule, tankitõrjerakettide, uitava laskemoona ja helikopteritulega, tekitades märkimisväärseid kaotusi. Ukraina ametnike sõnul on Venemaa eriti kiire tulistama soomusmasinaid ja miinitõrjevarustust, näiteks miinitõrjeliini laenguid (MICLIC), kui need edasi tungivad.
Selle tulemusel on Ukraina komandörid hakanud tegema rohkem väiksemaid operatsioone, mis hõlmavad 15–50-liikmelisi jalgsi liikuvaid üksusi, ütles sõjauuringute instituudi Venemaa analüütik Katerõna Stepanenko. Mõned on sapöörid, kes liiguvad kõhuli, et leida ja teha kahjutuks vaenlase miine. Teised jalaväerühmad varitsevad maa-õhk-rakettidega, et Venemaa helikoptereid alla tulistada.

USA Välispoliitika uurimisinstituudis töötav endine merejalaväe ohvitser Rob Lee ütles, et Ukraina taktika võib kaotusi minimeerida, kuid sellega kaasnevad kompromissid.

„Jalgsi edasi liikumine vähendab tõenäoliselt nende kaotusi,” ütles ta. „Kuid see tähendab, et edasiminek on aeglasem ja neil on vähem võimalusi kiireks läbimurdeks.”

Ukraina sai sel kuul võimekust juurde, kui president Biden andis loa USA kobarlahingumoona tarnimiseks Ukrainale, avades vastuolulise suurtükiväe laskemoona arsenali, mis võib Ukrainat aidata seni, kuni lääneriigid suudavad toota rohkem tavalisi mürske.

Analüütikud ütlevad, et veel üks takistus suuremahuliste operatsioonide korraldamisel on piiratud väljaõpe, mida Ukraina väed said talvel kombineeritud relvade taktika osas, mida Ameerika väed aastast aastasse spetsialiseeritud väljaõppekeskuses harjutavad.

USA ametnikud ei soovinud Ukraina taktikat eriti kommenteerida, sest nad ei taha, et neid nähtaks suure ohu ajal lähedase partneri kritiseerijatena.

USA sõjaväe ühendstaabi vanemametnik kindralleitnant Douglas Sims märkis, et Ukraina vägedel paluti miinivälja läbida üritades kasutada uut varustust ja taktikat, kui neid samal ajal tulistati ja pommitati. Ta märkis, et kulus kuid, enne kui teistes suuremates ajaloolistes lahingutes toimusid läbimurded.

„Ja seal, kus nad võtavad päevas sadu meetreid, mõnes kohas võib-olla kilomeeter päevas, teevad nad seda suure pingutusega,” ütles Sims eelmisel nädalal ajakirjanikele. „See on raske sõda; see on tõesti raskel maastikul; see on tule all ja kui kõike seda arvesse võtta, on see päris tähelepanuväärne,” ütles ta.

Kuid kuna operatsioon jätkub ilma suuremahulise eduta, teeb Ukraina kõrgeim sõjaväelane kindral Valeri Zalužnõi tungivalt üleskutseid anda Lääne lennukeid, et korvata Ukraina ebasoodsat olukorda.

Kuigi Bideni valitsus ei ole nõustunud Ukrainale soovitud F-16 hävitajaid otse andma, leebus Valge Maja, lubades teistel riikidel oma USA päritolu lennukeid Ukrainale üle anda. Euroopa juhitud koolitus peaks algama järgmisel kuul.

Ukraina ametnikud on juhtinud tähelepanu sellele, et Lääne sõjaväelased ei prooviks kunagi ilma õhutoetuseta massilist operatsiooni – mis oli nende sõnul kõige intensiivsem pärast Teist maailmasõda.

„Nii et öelda, et see on aeglane või liiga kiire, on vähemalt naeruväärne kuulda neilt, kes ei tea, mis see on,” ütles Zalužnõi ühes intervjuus. „Nad ei tea, mis see on. Ja hoidku jumal selle eest, et nad seda kunagi kogeksid.”

Ameerika ametnikud väidavad samas eraviisiliselt, et Venemaa laiaulatusliku õhutõrje tõttu oleks Lääne lennukitest praeguses võitluses vähe kasu.

„Ainus võimalus on surve avaldamise jätkamine kombineeritud relvastusega,” ütles üks USA ametnik.

USA ametnikud väidavad, et nad eeldavad, et Ukraina pressib lõpuks läbi miiniväljade ja läheb läbi Venemaa peamiste kaitseliinide. Kuid Ukraina väed „peavad siin olema ettevaatlikud ja kalkuleerima suurtükimoona kasutamist, kui nad samal ajal veel miinivälju ületavad,” ütles teine ​​USA ametnik, kes, nagu ka teised ametnikud, soovis jääda anonüümseks, et anda ausat hinnangut. „Sest te vajate seda suurtükimoona.”

Zelenski valitsus on juhtinud tähelepanu sellele, et rünnaku tempo ja selle käivitamise ajastus juunis – pärast kuudepikkust ametnike „kevadpealetungi” ettevalmistamist – oli osaliselt tingitud Lääne relvade järkjärgulisest tarnimisest, mis on sageli toimunud alles mitmeid kuid hiljem läbirääkimiste ja logistiliste viivituste tõttu.

„See on väga Lääne teha, kui kaugele [ukrainlased] edasi jõuavad,” ütles kõrge NATO kaitseametnik Ukraina edasiliikumise kohta. „Lääs teeb kõike õieti, vaid kuus kuud hiljem.”

Ukraina ametnikud jätkavad survet suurema ulatusega rakettide saamiseks, mille puhul analüütikud nõustuvad, et see võib aidata vähendada Venemaa suutlikkust säilitada positsioone. Venemaa vastas esmaspäeval nördinult teisele suurele rünnakule Kertši sillale, mis on varustustee Venemaa ühendamiseks Ukraina Krimmi poolsaarega, mille Putin annekteeris ebaseaduslikult 2014. aastal.

Kui Prantsusmaa teatas eelmisel nädalal, et annab Ukrainale pikema tegevusraadiusega SCALP-rakette, siis pärast Suurbritannia sarnast otsust saata raketid Storm Shadow, on Bideni valitsus seni tagasi lükanud Ukraina taotlused armee taktikalise raketisüsteemi (ATACMS) järele. Sellel on tegevusraadius 300 kilomeetrit, aga saatmisega venitamine on tingitud murest USA reservide pärast ja võimaliku eskaleerumise ohu pärast Venemaaga.

Teine NATO ametnik ütles, et „immateriaalne vara” – sealhulgas moraal ja motivatsioon – soosivad endiselt Ukrainat. „Kuid on reaalsus, et Venemaal on laias laastus rohkem ressursse ja rohkem inimesi, ja seepärast on nii kiire,” lisas ametnik, et „tähelepanu oleks pideval pressingul ja selle hoidmisel.”