Venemaa alustas Ukraina kirdeosas Harkivi oblastis Kupjanski piirkonnas uut suurt pealetungi operatsiooni, väidab Ukraina maavägede ülem Oleksandr Sõrski sotsiaalmeedia Telegrami kanalis avaldatud postituses.
Sõrskist jääb mulje, et tegemist on märkimisväärse rünnakuga. Ukraina avaliku hinnangu kohaselt üritab Venemaa ilmselt tagasi vallutada vähemalt osa territooriumidest, mille Ukraina eelmisel sügisel oma vasturünnakuga tagasi võttis.
(Venemaa) eesmärk on lüüa meie vägesid Kupjanski piirkonnas ja jätkata rünnakut sügavuti, ütleb Sõrski oma avalduses.
Teisisõnu väidab Ukraina maavägede ülem vähemalt avalikult, et tema arvates on Venemaa eesmärgiks piirkonnas suurem läbimurre, mitte ainult taktikaline edasiminek.
Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljari sõnul „otsib vaenlane praegu meie kaitse nõrku kohti” Harkivis ja Kupjanskis. Tema sõnul on Venemaa eesmärk suruda Ukraina väed Oskili jõe tasemele. Oskili jõgi jääb Venemaa praegustest positsioonidest 20–30 kilomeetri kaugusele.
Tõenäoliselt püüab Venemaa ära kasutada seda, et Ukraina keskendub teistele rindealadele. Venemaa üritab Ukraina reservid välja tõmmata Bahmuti, Lääne-Zaporižja ja Lääne-Donetski piirkondadest, kus on käimas Ukraina vasturünnaku operatsioonid, hindab Ameerika mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).
Soome endise sõjaväeluure juhi, praeguse parlamendisaadiku Pekka Toveri sõnul on Venemaa operatsioon pigem nõrkuse kui tugevuse märk.
Kui see vastab tõele, on olukord (Lõuna-Ukraina) Zaporižja suunal nii tõsine, et Venemaa on sunnitud püüdma Ukraina armee operatiivreserve põhja pool siduda, kirjutab Toveri sotsiaalmeedias.
Sellest on räägitud juba mitu nädalat, sest Venemaa on piirkonda koondanud väegrupi, jätkab Toveri.
Teine vaatenurk olukorrale on see, et Kreml tõlgendab, et Ukraina väed on niivõrd seotud mujal, et Venemaal on löögi võimalus. President Vladimir Putin väitis nädalavahetusel, et Ukraina vasturünnak on ebaõnnestunud.
Venemaa on koondanud Lõmani-Kupjanski piirkonda enam kui 100 000 sõdurit, üle 900 tanki ja 370 raskeraketiheitja rühma, väidab USA telekanali CNN vahendusel Ukraina ida armeegrupi teavitusülema asetäitja Serhi Tšerevatõi. Venemaa paneb kõik mängu, et meie kaitset murda, jätkab ta.
Mõttekoja ISW hinnangul takistab ründavate Vene vägede kehv kvaliteet neil tõenäoliselt edu saavutamast peale taktikalise edasitungi. Nii Ukraina kui ka Venemaa allikad on väitnud, et piirkonnas on vangidest kokku pandud ründeüksusi, mille lahingutõhusus on suhteliselt madal.
Põhi on Venemaale soodne ründesuund, kuna tema enda piir on lähedal ja varustamine on seetõttu lihtsam kui Lõuna-Ukrainas.
Võime tungida sügavale Ukraina kaitsesse on aga piiratud, kui mitte muu, siis just ebapiisava varustusvõimekuse tõttu, leiab Toveri.
Nüüd, mil Venemaa ründab tõenäoliselt jõuga Kirde-Ukrainas Kupjanski ja Harkivi suunas, võib Venemaa ära kasutada „oma viimased vabad värsked jõud”, hindab Toveri. Seda juhul, kui sõda kulgeb Ukraina jaoks lähitulevikus soodsalt.
Kui Ukraina suudab rünnaku peatada ilma oma operatiivreserve sidumata, on Ukraina läbimurre lõunas veelgi tõenäolisem, leiab Toveri.
Laupäeval kirjutas Toveri sotsiaalmeedias, et hiljemalt augusti alguseks murtakse Venemaa kaitse Lõuna-Ukrainas. MTV uudistele antud intervjuus kirjeldab Toveri oma mõtteid kui „vana sõduri kihelust”.
Venelaste raskuste kohta on palju signaale nii juhtimisstruktuuris kui ka rindel, kus väed on väsinud. Tekib selline kihelus, et võimalik, et väsinud ja kulunud vägede tõttu venelaste kaitse murdub, märkis Toveri.
Kui Venemaa rünnak Harkivi oblastis osutub märkimisväärseks operatsiooniks, saab paari nädala jooksul suviseid sõjamustreid täpsemalt hinnata, kirjutab Toveri.
Kas Venemaa suudab siduda Ukraina väed põhjas nii, et vasturünnak vaibub? Või kasutab Venemaa oma jõud ära, nii et Ukraina saab lõunas läbimurde teha? Tulemas on igal juhul kuum suvi, hindab Toveri.
