Ukraina on jätkanud vasturünnakuid vähemalt kolmes piirkonnas, kirjutab USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) oma viimases olukorra ülevaates.
Tuvastatud asukohaga kaadrite põhjal on Ukraina väed Bahmutist edelas „taktikaliselt oluliselt” edasi liikunud, kirjutab ISW.
Ukraina armee peastaap seevastu väitis, et Ukraina ei korraldanud rünnakuid mitte ainult Bahmuti piirkonnas, vaid ka Lõuna-Ukrainas asuva Melitopoli ning Lääne-Zaporižja ja Berdjanski suunas.
Ukraina allikate andmetel edenesid riigi väed Zaporižja ja Donetski oblasti keskel asuvast Velõka Novosilkast lõuna pool mitte rohkem kui 750 meetrit, kirjutab ISW. Vene allikad seevastu väidavad, et Ukraina edenes Orihivist lääne pool „marginaalselt”.
Piirkonnad on samad, kus Ukraina on nädalaid püüdnud edasi liikuda. Edasiminek on olnud aeglane ja näiteks teisipäeval väitis Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar, et Ukraina vasturünnakud vabastasid nädalaga vaid 16 ruutkilomeetrit Venemaa poolt okupeeritud territooriumi.
Sisuline küsimus pole mitte see, kui palju Ukraina on edasi arenenud, vaid kas ta üldse edeneb, arutles Maljar Telegramis. Tema sõnul on üldiselt „sõjaline ime”, et Ukraina saab edasi liikuda, samal ajal kui Venemaal on rohkem sõdureid ja varustust.
Kaitseministri asetäitja Maljar väitis ka seda, et Vene sõdureid hukkub Bahmuti piirkonnas kaheksa korda rohkem kui ukrainlasi. Maljari sõnul on see suhtarv 5,3 Berdjanski ja Melitopoli ümbruses.
See on nii vaatamata sellele, et tavaliselt kannab ründav pool suuremaid kaotusi, märkis Maljar.
Väited Maljari kahjunumbrite kohta pole kinnitust leidnud. Sõja ajal ei ole Ukraina ega Venemaa oma kaotusi kommenteerinud.
Sõjaajaloos on juhtumeid, kus ründaja tekitab võrdse tasemega kaitsvale poolele palju suuremaid kaotusi, kuid nendega peab kaasnema näiteks rinde kokkuvarisemine või suur motivatsioon.
Venemaa rinne vähemalt Ida- või Lõuna-Ukrainas pole veel mingeid kokkuvarisemise märke näidanud. kirjutas Soome endine luurejuht, praegune parlamendisaadik Pekka Toveri juuli keskel sotsiaalmeedias ja lisas, et tal on „tunne, et Venemaa kaitse laguneb lõunas hiljemalt augusti alguseks”.
MTV uudistele antud intervjuus kirjeldas Toveri oma hinnangut kui „vana sõduri kihelust”.
Venelaste raskuste kohta on palju nõrkuse signaale nii juhtimisstruktuuris kui ka rindel, kus väed on väsinud. Tekib selline kihelus, et võimalik, et väsinud ja kurnatud väed murravad venelaste kaitse, märkis Toveri.
Sõjaliste asjatundjate ja mõttekodade arvutused ning lääneriikide hinnangud Venemaa kogu sõja jooksul kantud isikkoosseisu kaotuste kohta on olnud valdavalt kooskõlas Ukraina näitajatega.
Näiteks teisipäeval väitis Ukraina, et Venemaa on viimase 24 tunni jooksul kaotanud hinnanguliselt 600 sõdurit. Ukraina loetles Venemaa igapäevaste varustuskaotuste hulka 12 tanki, 13 soomusmasinat ja 30 kahurit.
Mõttekoja ISW hinnangul on Ukraina strateegia praegu pidada endale soodsat kurnamissõda. Põhiidee on säästa oma jõudu ja kurnata võimalikult palju vastast.
Mõned sõjalised eksperdid on väitnud, et Ukraina ei ürita praegu suuri tükke Venemaa poolt okupeeritud maast tagasi võtta. Enne vastupealetungi algust olid levinud hinnangud, et Ukraina eesmärk on oma vastupealetungiga ära lõigata Venemaa Krimmi maasild riigi lõunaosas.
Praegused seletused Ukraina vasturünnaku läbimurde ebaõnnestumisele on õhujõudude puudumine, Venemaa külluslikud miinid ja Ukraina suutmatus korraldada ulatuslikke rünnakuid, milles eri tüüpi relvad töötaksid sujuvalt koos.
Ukraina väed ei ole ikka veel eri relvaliikide koostööd käima saanud, kirjutab sõjaekspert Franz-Stefan Gady Briti mõttekojast International Institute for Strategic Studies, kes külastas koos teiste sõjaliste ekspertidega rindejoont.
Toimingud viiakse läbi järjestikku, mitte sünkroonselt. See tekitab mitmeid probleeme ja on minu arvates vasturünnaku aeglase edenemise peamine põhjus, märkis Gady.
USA väljaanne New York Times on teatanud, et Ukraina muutis pärast paari esimest nädalat vasturünnaku taktikat.
USA ja Euroopa ametnike hinnangul võis Ukraina sõjalise juhtkonna meelemuutus olla ajendatud tõsiasjast, et vastupealetungi esimese kahe nädala jooksul kaotas armee kuni 20 protsenti kogu varustusest, mille ta Venemaa liinidele vastu paiskas, vahendab New York Times.
Kui Venemaa kaitse ootamatult kokku ei kuku, arvan, et see jääbki veriseks kurnamislahinguks, kuhu lähinädalatel ja kuudel reservi üksusi jupikaupa söödetakse, hindab Gady.
Rünnaku iseloom muutub tõenäoliselt ainult siis, kui (Ukraina) leiab süstemaatilisema lähenemise Venemaa kaitseliinide lõhkumisele, märgib Gady.
Nii Ukraina president Volodõmõr Zelenski kui ka Lääne ametiisikud on intervjuudes selgeks teinud, et vasturünnak ei ole läinud nii, nagu oodati või loodeti.
