Ukraina president Volodõmõr Zelenski väitis, et tema sõjaväe vasturünnak Vene vägede vastu alles „kogub hoogu”, püüdes rahustada Lääne valitsusi, kes on operatsiooni aeglase edenemise pärast ärevuses.
Nädalaid kestnud jõupingutused Venemaa vägede tõrjumiseks Ukrainas algasid hiljem kui Kiiev lootis, ütles Zelenski, kuna ebapiisava laskemoona, relvastuse ja nõuetekohaselt koolitatud brigaadide tõttu oli Venemaal aega miinide paigutamiseks ja kaitseliinide ehitamiseks, vahendab Financial Times.
Kuid hoog rindel hakkab muutuma, lisas Zelenski, korrates samas oma üleskutset liitlastele tarnida rohkem kaugmaarakette ja täiustatud hävitajaid.
„Oleme lähenemas hetkele, mil asjakohased tegevused võivad hoogu anda, sest oleme juba läbi mõnest mineeritud asukohast ja demineerime neid piirkondi,” ütles ta.
Ukraina liider esines video vahendusel rahvusvaheliste julgeolekujuhtidega neli päeva väldanud Aspeni julgeolekufoorumil, kus aruteludes domineeris Ukraina vasturünnak Venemaa vägede tõrjumiseks Ida- ja Lõuna-Ukrainas.
Kanada peaministri asetäitja Chrystia Freeland ütles Zelenskile, et vasturünnaku edenemine on „kõikide siinsete inimeste mõtetes olev küsimus” ja „kõikide teie sõprade mure maailmas”.
USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles Colorados kuulajatele, et Ukraina sõjaliste jõupingutuste tulemused selguvad alles siis, kui Kiiev on oma väed täielikult rakendanud.
„Sel hetkel, kui nad seda teevad, näeme tõesti, millised on vasturünnaku tulemused,” ütles Sullivan.
Sullivan lisas, et Ukraina rõhk täiustatud hävituslennukite andmisele vastupealetungi jaoks oli vale, kuna tugev Ukraina ja Venemaa õhutõrje takistab õhujõududel konfliktis olulise rolli mängimist, ütles Sullivan.
„Meie sõjaväeülemate seisukoht on, et arusaam, et F-16-d mängivad selles vasturünnakus otsustavat rolli, arvestades seda fundamentaalset tegelikkust. . . Neil on teistsugune vaade kui see, mida olete mõnelt Ukraina häälelt kuulnud,” ütles ta.
Kuigi ametnikud prognoosisid avalikkuse ees Ukraina sõjalise edu positiivseid väljavaateid, olid paljud kuluaarides vähem soosivad.
„Halb uudis on see, et ukrainlased liiguvad selle poole, mis võib olla rahulolematuse talv,” ütles Virginia ülikooli ajalooprofessor ja endine diplomaat Philip Zelikow. Ta viitas sõja tõsisele majanduslikule mõjule ning USA ja teiste liitlaste niigi tohututele kuludele Kiievi valitsuse elus hoidmiseks.
Ühendkuningriigi välisminister James Cleverly ütles Financial Timesile, et ebakõla Ukraina ootuste ja läänepoolse panustamise vahel on mõistetav, sest Läänel on teised prioriteedid, samas kui Ukrainal oli muu fookus.
„Ukraina juhtkonna ja teiste riikide lähenemises on alati väike erinevus selles osas, mida me tahame saavutada,” märkis ta.
Bideni valitsuse ametnike pettumus Ukraina ja teiste NATO liitlaste kriitika pärast USA poolt pakutava abi tempo ja laadi kohta oli tuntav.
USA parlamendi ülemkoja senati välissuhete komisjoni kõrgeim vabariiklane senaator Jim Risch ütles, et Bideni valitsus on olnud liiga aeglane, et saata selliseid süsteeme nagu peamised lahingutankid ja kobarlahingumoona, mis lõpuks jõudsid lahinguväljale.
„Ma olen väsinud eskaleerumise juttudest. Lõpetage eskaleerumisest rääkimine. Kui te ei eskaleeri, jääte kaotajaks,” ütles ta. „Ma tahan, et [Vladimir] Putin ärkaks hommikul murega selle pärast, mida ta tegema hakkab, kui käte väänamise asemel eskaleerume.”
Sullivan lükkas ümber selle, mida ta kirjeldas kui Ameerika otsuste tegemise „karikatuuri”, sealhulgas arusaamu, et Bideni valitsus „istub ringis ja ei taha asju anda, sest oleme mures venelaste pärast”.
Ameerika abi „suur ulatus” annab selgelt mõista, et USA on „valmis riskima ja me oleme jätkuvalt valmis võtma riske, et toetada Ukrainat”, ütles Sullivan.
Ta andis vastulöögi ka kriitikutele, kelle sõnul on Venemaa tuumarelvastuse eskalatsiooni pärast muretsemine nõrkuse märk.
„See tähendab vastutust selle eest, et iga NATO liige, sealhulgas USA, mõtleks Venemaa reaktsioonile, kui otsustame midagi ette võtta, sest see on oluline meie julgeoleku ja globaalse stabiilsuse jaoks.”
