Petteri Orpo valitsuse programm näeb ette immigratsioonipoliitika olulist karmistamist. Reformide eesotsas on Orpo valitsuse siseminister, põlissoomlaste esindaja Mari Rantanen.
Rantaneni sõnul liigub Soome reformidega oma immigratsioonipoliitikas „universaalsele põhjamaisele tasemele”, vahendab Yle.
Põlissoomlased on nõudnud Soome immigratsioonipoliitika muutmist Rootsi ja Taani eeskujul. Tavaliselt on seda nimetatud sisserände piiramiseks.
Valitsusprogramm näeb ette piiranguid näiteks alalise elamisloa ja kodakondsuse saamisel. Lisaks soovitakse poole võrra vähendada pagulaskvooti ning diferentseerida sisserändajate ja Soomes alaliselt elavate isikute sotsiaalkindlustust ja toetusi.
Eriti hea meel on selle üle, et jõuame üld-Põhjamaa tasemele, et me ei jää ainsaks riigiks põhjas, kes rakendab leebeid reegleid, ütleb siseminister.
Siseminister näeb, et immigratsioonipoliitikas tuleb tugevalt arvestada riiklike huvidega.
Nendes küsimustes tuleb arvestada vastuvõtva ühiskonna huvidega. Kui mõelda immigratsiooni- ja integratsioonipoliitikale, siis kindlasti mõjutab neid tööhõive määr, sõltuvus sotsiaalkindlustusest, haridustase ja nii edasi, ütleb minister.
Koos immigratsiooniteemadega on Rantaneni vastutusel sisejulgeolek.
Küsimuse peale toob siseminister Soome sisejulgeolekule suurimate ohtudena välja organiseeritud kuritegevuse, tänavajõugud ja äärmuslased.
Valitsus kavatseb tänavajõukude probleemiga tegeleda, koostades valitsusülese tegevusprogrammi. Plaani järgi peaks see valmis saama aasta lõpuks.
Tahame karmistada karistusi nii tulirelvakuritegude kui ka tänavajõukude tegevusega seostatavate kuritegude eest. Lisaks soovime säilitada mitme ametkonnaga seotud tegevuse, mille eesmärk on ennetada noorte kuritegevust, ütleb Rantanen.
Samuti soovib valitsus suurendada politseinike arvu. Eesmärk on tõsta politseiteenistuse aastate arv valimisperioodi lõpuks 8000-ni.
Lisaks parandab valitsus politsei volitusi kahel viisil, ütleb Rantanen.
Üks neist on luure eriseadusandlus, mille kaudu saab politsei asjadele kiiremini ligi, omamoodi juba luurefaasis ehk enne kuritegude toimumist. Teine asi on organiseeritud kuritegevusega seotud eraldi seadusandlus.
Politseinike arvu ei pruugi olla lihtne suurendada, sest politsei- ja päästeteenistus kannatab nagu paljud teisedki sektorid tööjõu puuduse käes. Tööjõu puudus päästevaldkonnas arvatavasti lähiaastatel kasvab.
Minister pakub lahendusena välja koolituse mahu suurendamise.
„Ma loodan, et meil on piisavalt noori ja miks mitte ka vanemaid inimesi, kes tunnevad, et politseitöö on oluline,” ütleb ta.
Orpo valitsuse algus on olnud konarlik. Põhjuseks on olnud põlissoomlastest ministrite vanad rassistlikud sõnavõtud ja kirjutised, mis viitavad paremäärmuslusele. Viimati on räägitud Rantaneni erakonnakaaslase, rahandusminister Riikka Purra vanadest kirjutistest.
Siseminister ei näe valitsuse olukorda lootusetuna. Ta usub, et seni, kuni valitsus jõuab pikalt läbirääkimiste faasis olnud valitsusprogrammi ellu viia, hakkab tulevik parem paistma.
Keeruline algus ei tulnud põlissoomlastele täieliku üllatusena, ütleb Rantanen.
Üllatav on see, et paar asja on ununenud. Põhisoomlased, nagu ka teised valitsuserakonnad, on pühendunud valitsusprogrammile, mis käsitleb väga põhjalikult põhi- ja inimõiguste austamist.
Teine asi on see, et viimastel nädalatel on palju arutatud 15 aastat vanade kirjutiste üle. Tähelepanuta on jäänud, et iga minister on andnud ministrivande, milles kohustub täitma nii põhiseadust kui ka muid seadusi.
Valitsuse sujuvaks koostööks on oluline usaldus ja austus teiste vastu, ütleb Rantanen. Tema sõnul tuleb põlissoomlaste jaoks piir ette, kui valitsust ei usaldata või valitsuse programmi ei suudeta seadusandluses täita.
Siseminister Rantanen puutus ise samuti kokku oma varasemate kirjutiste teemaga.
Rantaneni kirjutisi on tõlgendatud nii, et see viitab vandenõuteooriaks peetud rahvastiku vahetusele. Näiteks on ta kasutanud rahvastiku vahtust sotsiaalmeedias teemasildina, kui jagas märtsis Espoo rahvastiku jaotusega seotud postitust. Ta on eitanud pärast seda, et usub rahvastiku vahetuse teooriasse.
Rantanen näeb, et rahvastiku vahetuse teooria on „nagu söödetud sõnana suhu ja mõttena pähe”.
Nagu ma ütlesin, olen rääkinud statistikast üldiselt. Ma ei ole rääkinud ühestki teooriast, mis oleks paremäärmuslusega kuidagi seotud, ütleb minister.
Oma kõnedes ja kirjutistes pärast ministriks valimist ei oska ta endale midagi ette heita.
Alati võib ju mõelda, et oleks pidanud end kuidagi teistmoodi väljendama, aga kui vaadata seda praegu näiteks pärast minu ministriks nimetamist, siis ma ei näe oma väljaütlemistes midagi, mida tuleks kritiseerida. Ei enda ega teiste ministrite nimel.
Siseminister läheb sel nädalal oma esimesele EL-i kohtumisele. Justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel Hispaanias arutatakse EL-i kavandatavaid reforme ühises rändepoliitikas, organiseeritud kuritegevuse tõkestamist ning olukorda ja toetust Ukrainas.
EL-i liikmesriigid on aastaid püüdnud leida ühisosa EL-i varjupaiga- ja immigratsioonipoliitika reformimisel.
Siseministri sõnul on Soome jaoks oluline, et koormuse jagamine oleks vabatahtlik, et tööriistaks muudetud immigratsioonile saaks reageerida varjupaigataotluste vastuvõtmise peatamisega ning EL-i välispiiride tugevdamine.
Nagu näeme näiteks Vahemere traagiliste uppumissurmade puhul, on kõige olulisem mõjutada päritoluriike ja püüda vältida inimeste lahkumist. Nüüd tundub, et inimesed on salakaubavedajate meelevallas ja lähevad ohtlikele merereisidele.
Rantaneni hinnangul võib kavandatav koormuse jagamise mehhanism ehk asüülitaotlejate paigutamine ühest riigist teise olenevalt olukorrast suurendada migrantide arvu ja inimkaubandust.
Siseminister peab vajalikuks, et EL astub dialoogi kolmandate riikidega, et pidurdada rännet ja inimsmugeldamist. Euroopa liidrid leppisid pühapäeval Tuneesiaga kokku partnerlusleppes, mis seob majandus- ja kaubandussuhted immigratsiooniga.
