Soome minister: Ukrainale antav abi pole heategevus, mille eest tuleb tänu avaldada

eestinen

Soome on andnud tagasilöögi NATO tippkohtumisel kõlanud väidetele, et Ukraina pole suutnud läänepoolse toetuse eest tänada, öeldes, et abi ei tohiks käsitleda heategevusena.

Soome välisminister Elina Valtonen ütles intervjuus, et „meie Läänes peame mõistma, et ilmselgelt pole see heategevus, sest Ukraina võitleb meie eest. Nad võitlevad meie vabaduse ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri eest”, vahendab Financial Times.

Eelmise nädala alguses Vilniuses toimunud kahepäevase NATO tippkohtumise käigus tõusid Kiievi ja mõnede Lääne ametnike vahel esile pinged, mis õõnestavad liitlaste ühtsust Venemaa agressiooni ees.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski heitis NATO-le ette tema riigi sõjalise liidu liikmeks saamise kohta selge ajakava „absurdset” puudumist.

USA ja Ühendkuningriigi kõrged ametnikud vastasid, et Ukraina peaks olema abi eest tänulik ja mitte hüppama kohe oma relvasoovide nimekirja järgmise punkti juurde. „Me ei ole Amazon,” ütles Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace, viidates veebipõhisele ostuplatvormile. Zelenski vastas hiljem, et ta ei teadnud, et peab ministrile „isiklikult” tänu avaldama.

Valtonen ütles, et Lääs on jätkuvalt Ukrainale pühendunud ja et see on tema huvides. „Ma ei ütleks, et on tekkinud sõjaväsimus ja ma loodan, et seda ei tule kunagi,” ütles ta.

Isegi kui NATO oleks täitnud Ukraina nõudmised liikmeks saamise selgema tee järele, „ei oleks see 100-protsendiline garantii”, et ta oleks peagi ühinenud, ütles Valtonen. Ja kui NATO liikmeks on saadud, on vastastikuse kaitse klausel ikkagi „alati poliitiline otsus – mida saata, kui palju saata, millistel tingimustel abistada,” ütles ta.

Ukraina liitlased andsid pikaajalisi lubadusi julgeoleku tagamisel ja toetasid riigi võimalikku NATO liikmestaatust – kuigi see toetus ei vastanud Kiievi ootustele, aga ka mõne NATO liikme, näiteks Balti riikide ja Poola ootustele.

Zelenski püüdis hiljem rõhutada Ukraina tunnustust jätkuva abi eest ning kirjeldas G7 ja teiste riikide pikaajalisi julgeolekukohustusi kui „märkimisväärset julgeolekuvõitu”, mis aitab riigil NATO poole liikuda.

Valtonen ütles, et kõige tähtsam on, et USA ja tema partnerid jätkaksid oma toetuse tugevdamist.

Küsimusele, kas USA-le võib loota, kui Ukraina-skeptik nagu Donald Trump võidab 2024. aasta USA valimised, vastas ta, et USA Kongress on mänginud olulist rolli abi andmisel, kuid sõda on teinud selgeks, et ka Euroopa peab rohkem tegema.

„Ma loodan väga, et USA jätkab oma vankumatut toetust, näib, et Kongressi toetus on mõlemal poolel väga-väga laialdane, nii et ma tõesti loodan sellele,” ütles ta.

Kuid ta lisas: „See on tõsi, et ka Euroopa peab tegema rohkem. Ja ma arvan, et nii kurb kui sõda ka pole, on peamine tulemus olnud see, et Euroopas on järsku tekkinud teadlikkus sellest, et me peame oma kaitsesse investeerima palju-palju rohkem kui oleme varem teinud.”

Ta ütles, et sõda Ukrainas oli kasulik ka „Venemaa nõrkuse paljastamisel”. Soome, mis oli aastakümneid Venemaaga piirnev neutraalne riik, ühines NATO-ga aprillis pärast sõjast tingitud kiiret liitumisprotsessi.

USA president Joe Biden sõitis neljapäeval Helsingisse, et osaleda USA-Põhjamaade tippkohtumisel, kus osales ka NATO järgmise liikme Rootsi liider. Tema visiit oli teravas kontrastis USA presidendi Trumpi viimase visiidiga, kes käis 2018. aastal Soomes kohtumas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Kommentaarid
(Külastatud 428 korda, 1 külastust täna)