Soome kaitsepolitsei: Ukrainasse sõdima läinud paremäärmuslasi on naasnud tagasi Soome

Soome kaitsepolitsei Supo kinnitab, et Ukrainasse sõdima läinud paremäärmuslasi on Soome tagasi pöördunud.

Alates Venemaa agressioonisõja algusest on Soomest Ukraina sõjapiirkonda läinud vabatahtlikud võitlejad, kelle hulgas on Supo andmetel olnud üksikuid paremäärmuslasi, vahendab Yle.

Paljud 2022. aasta jooksul lahkunutest on Soome tagasi pöördunud. See hõlmab ka paremäärmuslikke vabatahtlikke, öeldakse Supost.

Lahkunud või naasnud paremäärmuslaste täpset arvu Supo kommenteerida ei soovi. Samuti ei kommenteerita seda, kas Ukrainas on veel Soomest lahkunud paremäärmuslasi.

Supo on oma ohuhinnangus märkinud, et konfliktipiirkonnas tegutsemine suurendab ka Soome äärmuslaste radikaliseerumise tõenäosust.

Kaitsepolitsei ei kommenteeri, kuidas jälgitakse Soome naasnud paremäärmuslasi võimaliku radikaliseerumise suhtes. Me ei saa teile oma operatiivtööst rääkida, öeldi Supost.

Ohuhinnangus mainitakse, et kõige tõenäolisemalt põhjustavad Soomes terrorirünnaku ohtu paremäärmuslikku või radikaalset islamistlikku ideoloogiat toetavad üksikisikud või väikesed grupid.

Kõige suurem vägivalla võime on Supo hinnangul varasema vägivalla taustaga isikutel.

Supo hinnangul võib Ukraina sõda lähiajal suurendada Soome paremäärmuslaste vägivalla võimet.

Vägivalla võimekuse ohtu suurendavad ilmselt sõjapiirkonnast mujale levivad illegaalsed relvad.

Supo andmetel on Ukrainasse vabatahtlikuna sõtta minevate inimeste arv Venemaa sissetungi algusaegadest alates vähenenud. Seda on näha ka äärmusliku taustaga vabatahtlike puhul.

Üldiselt on Soomest konfliktipiirkonda sõitnud peamiselt Ukrainat toetama läinud, märgib Supo.

Supo andmetel ei osale tõenäoliselt kõik Ukrainasse minejad relvastatud tegevuses, osa keskendub näiteks materiaalsele abistamisele.

Kaitsepolitsei hinnangul on paremäärmusliku terrorismi oht Soomes viimastel aastatel üldiselt suurenenud.

Kaitsepolitsei on tuvastanud isikud või grupeeringud, kellel on nii soov kui ka võime osaleda vägivaldses tegevuses, mis on inspireeritud just paremäärmuslikust ideoloogiast, edastab Supo.

Ohu suurenemine on vähemalt osaliselt seotud teistest lääneriikidest saadud inspiratsiooniga.

Soomes on ohtlikud eelkõige salaja tegutsevad üksikisikud ja väikesed grupid. Veebikeskkonna mõju radikaliseerumisele ning ideoloogiate ja tegutsemisviiside levikule on oluline, märgib Supo.

Supo andmetel tegutseb Soomes mitu organiseeritud paremäärmuslikku grupeeringut, mis korraldavad näiteks meeleavaldusi, muusikaüritusi ja võitluskunstide treeninguid.

Selliseid silmanähtavalt aktiivseid grupeeringuid ei peeta iseenesest terroristliku tegevuse allikaks, kuid need loovad potentsiaalse kasvupinna üksikisikute radikaliseerumiseks.

Käesoleva nädala alguses kajastas Yle terrorikuritegudes kahtlustatava Kankaanpää neonatside grupeeringu seoseid teiste paremäärmuslike grupeeringutega.

Supo märgib, et Kankaanpää grupeeringu tegutsemismudel esindab väga äärmuslikku akseleratsionistliku paremäärmusluse suunda, mille eesmärk on terrorirünnakute abil kiirendada ühiskonna kokkuvarisemiseni viivat vägivalda.

Juhtum on ka rahvusvaheliselt erandlik.

Tavalisemad on olnud tulirelvadega üksikute tegijate sooritatud rünnakud. Antud juhul on planeerimine olnud erandlik, isegi rahvusvaheliselt, märgib Supo.

Kommentaarid
(Külastatud 466 korda, 1 külastust täna)