Rootsi ja Ukraina NATO liikmestaatuse edenemine ning alliansi ühtsus on võtmenäitajad, kas sel nädalal Leedus Vilniuses (11.-12. juulil) peetav NATO tippkohtumine õnnestub.

Debatt Rootsi NATO liikmelisuse edenemise üle algab Vilniuses juba esmaspäeval, enne tegeliku tippkohtumise algust, kui NATO peasekretär Jens Stoltenberg võõrustab Türgi ja Rootsi juhtide kohtumist. Selle eesmärk on kõrvaldada viimased takistused Rootsi NATO liikmelisuselt, vahendab Iltalehti.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on hoidnud Rootsi NATO liikmelisust pantvangis üle aasta ega ole nõustunud Rootsi liikmesust ratifitseerima.

Stoltenberg nentis reedel, et kuigi Rootsi ja Türgi vahel on tehtud edusamme, tuleb vaadete erinevus ja „lõhe” siiski ületada.

Küll aga loodetakse, et Rootsi peaminister Ulf Kristersson võtab Vilniuses vastu Türgi presidendi käepigistuse, mis võimaldab võimalikult kiiresti ellu viia Rootsi NATO ratifitseerimise.

Lisaks Rootsi NATO liikmelisuse pitserile ootab ka Ukraina liidult selget visiooni selle kohta, millal võib Ukraina NATO liikmelisus teoks saada.

Juba 2008. aastal Bukarestis sai Ukraina NATO-lt lubaduse, et riik saab kunagi tulevikus alliansi liikmeks.

Vilniuses ootab Ukraina NATO-lt rohkem konkreetsust ehk lubadust, et riik võib saada NATO liikmeks pärast võitu Venemaa-vastases agressioonisõjas.

NATO peasekretäri sõnul saab Ukraina Vilniuse tippkohtumiselt „väljavaate oma tulevikust”, kuid tippkohtumise lõppjäreldustesse lisatavat liikmelubaduste lõplikku sõnastust täpsustatakse tõenäoliselt kuni kohtumise viimaste meetriteni..

NATO riikides on Ukraina suhtes selged poliitilised eraldusjooned. Mõned riigid nagu USA ja Saksamaa kardavad, et Ukrainale liiga tugevate julgeolekugarantiide andmine ärritaks Venemaad ja muudaks NATO sõjas osaliseks, Balti riigid ja Poola aga tahaksid Ukrainat praegusest jõulisemalt toetada.

Kuigi NATO ei paku Ukrainale kollektiivset kaitset enne Venemaa algatatud agressioonisõja lõppu, eeldatakse siiski, et Ukraina NATO liikmelisus realiseerub.

Üks poliitiline samm Vilniuses on see, et praegune NATO-Ukraina komisjon tõstetakse NATO-Ukraina nõukogu staatusesse riigipeade tasemel.

Nõukogu koguneb esimest korda kolmapäeval, kui Vilniusesse saabub Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

NATO-Ukraina nõukogu saab tulevikus teha iseseisvaid otsuseid ja moodustada erinevaid töögruppe Ukraina ja alliansi koostöö süvendamiseks.

NATO Ukraina suunised koosnevad ka pikaajalisest toetusest ja abiprogrammist Ukrainale. Eesmärk on kohandada Ukraina relvajõud NATO standarditele vastavaks.

Lisaks kohustuvad üksikud NATO riigid nagu USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa erinevate kahepoolsete julgeolekulepingute kaudu Ukraina julgeolekut tagama.

Vilniuse kohtumise edu mõõdetakse sellega, millise toetuse saab lõpuks Venemaaga hädas olev Ukraina. Kui NATO saadab Vilniuses Ukraina positsiooni kohta liiga ebaselge sõnumi, räägiks see Venemaale NATO nõrkusest ja lahkhelidest ning mängiks Putini kasuks.

Venemaa peab Euroopas laiaulatuslikku hävitussõda ning NATO peaks suutma näidata oma ühtsust lisaks Ukraina abistamisele kogu Euroopa kaitsmisel.

NATO kavatseb Vilniuses toimuval kohtumisel jätkata regionaalsete kaitseplaanide, juhtimisstruktuuri ja väestruktuuri uuendamist, et reageerida Venemaa ohule ja terrorismile.

Vilniuses on kavas NATO regionaalsete kaitseplaanide poliitiline heakskiitmine ja kaitsekulutuste suurendamine.

NATO teatas juba aasta tagasi Madriidis, et tõstab 300 000 sõdurit senisest kõrgemale valmisoleku tasemele. Vilniuses keskendutakse kolmele uuele regionaalsele kaitseplaanile, mis on kinnitamisel.

Nende kolme kaitseplaani raames paneme kõrgendatud valmisolekusse 300 000 sõdurit, ütles peasekretär Stoltenberg reedel. Nende hulka kuulub suur mere- ja õhuväe lahinguvõime.

Üks uutest plaanidest puudutab NATO põhja- ja arktilisi piirkondi, kuhu kuulub ka Soome.

Teine kaitseplaan on Baltikumi ja Kesk-Euroopa jaoks.

Ettevalmistused on muu hulgas hõlmanud NATO kaheksa idapoolse üksuse tugevdamist brigaadi suuruseks (3000–6000 sõdurit). Näiteks Saksamaa on juba öelnud, et suurendab oma kohalolekut Leedus 4000 sõduri võrra.

Kolmas NATO kaitseplaan hõlmab alliansi lõunaalasid Mustal merel ja Vahemeres.

Venemaa ohule reageerimine eeldab ka kaitsekulutuste suurendamist.

NATO peasekretär on seda juba ammu rõhutanud, et kahe protsendi kaitsekulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist peab muutuma eesmärgist reaalsuseks ehk miinimumtasemeks, et NATO heidutus- ja kaitsevõime saaks olema ellu viidud usutavalt.

Tänavu ületab 11 NATO 31 liikmesriigist kaitseliidu senist eesmärki kaks protsenti kaitsekulutuste tasemest.

Kolm riiki, nimelt Poola, USA ja Kreeka kulutavad kaitsele juba üle kolme protsendi oma SKT-st. Soomes on osakaal nüüd 2,45 protsenti.

Soome jaoks on Vilniuse tippkohtumine NATO liikmesriigina esimene.

Viimasel ajal kirjeldatakse NATO riigi Soome poliitilist joont alliansis kui „keskteel kõndijat”. Näiteks Ukraina osas ei esita Soome nii teravaid seisukohti kui Balti riigid.

Konkreetseid otsuseid Vilniuses toimuvalt kohtumiselt ei tule näiteks Soome osalemise kohta NATO rahuaegsetes operatsioonides nagu alliansi idapoolsetes rahvusvahelistes jõududes või Balti õhuseires.

Vilniuses on Soome jaoks oluline saada Rootsi kiiresti NATO liikmeks, toetada Ukrainat, tugevdada Euroopa kaitset ja hoida allianssi ühtsena.

NATO kohtumisel esindab Soomet president Sauli Niinistö. Tema juhitavas delegatsioonis osalevad ka välisminister Elina Valtonen ja kaitseminister Antti Häkkänen.