Tõusvad hinnad ja elukalliduse tõus mõjutavad paljude inimeste suveplaane. Reisimine, majutus, restoranikülastused ja meelelahutus on varasemast kallimad, mistõttu tuleb mõnel nende osas järeleandmisi teha või neist täielikult loobuda.

Yle uuris soomlastelt, kuidas hinnatõus pühade-eelarveid mõjutab. Paljud nõustusid, et hinnatõus mõjutab puhkuseplaane ja ostuotsuseid.

Laste pärast soovib mõni pere ette võtta soodsama suvepuhkuse reisi, kuid mõni pere on pidanud puhkusereisist sootuks loobuma.

Puhkajate kommentaare küsiti Helsingi kesklinnas Senatintoril ja Kauppatoril ning Rastila kämpingus.

„Autoga me pikemaid sõite ette ei võta, sest kütus on nii kallis. Soov oli Lapimaa reis, aga seda pole võimalik teostada. Lapsi me lõbustusparki ei võtagi, sest randmepaelad ja toit maksavad liiga palju. Plaanisime ka reisi Eestisse, kuid see jäi kulude tõttu ära.”
49-aastane naine, Pirkanmaa

„Kuue lapsega ei saa endale lubada ühtegi suvepuhkuse reisi.”
35-aastane naine, Mikkeli

„Reisimine, kino- või suvine meelelahutus ja tasuline trenn on hindade tõttu tegemistest välja jäetud. Peab vähendama seda, mida tavaliselt suvel teha tahaksid. Olen sel ajal kodus ja väljas metsas.”
35 aastane, Pirkanmaa

36-aastane Hyvinkää pereema ütleb, et majanduslik olukord on tema pere puhkuseplaane palju mõjutanud. Ta räägib olukorrast anonüümselt elukoha väiksuse ja asja tundlikkuse tõttu.

Peres on kaks täiskasvanud, kaks kooliealist ja kaks lasteaiaealist last. Pereisa õpib, seega on praegu tööl vaid üks täiskasvanutest. Õppetoetust ega laenu isa aga ei saa, sest Kela stipendiumikuud on varasemates õpingutes juba ära kasutatud.

Minu netopalk on umbes 1900 eurot kuus ja me saame lastetoetusi veidi alla 500 euro kuus, seega on meil kuus vaba raha umbes 2400 eurot. Selle summaga tuleb tasuda kõik arved, ühistu makse, tõusva intressiga eluasemelaen, elekter ja muud igapäevased kulud, nii et palju üle ei jää, ütleb ema.

Pere on läinud üle odavamatele toidukaupadele ja valmistab seda võimaluste piires ise nullist.

Peab väga hoolikalt läbi mõtlema, mida saab endale lubada. Näiteks lihtsalt ujulas käimine maksab meie suurusele perele mitme päeva toiduraha ja läheduses pole ühtegi looduslikku veekogu, räägib pereema.

Sarnaseid kogemusi on ka teistel peredel.

„Kodust kaugemale ei jaksa enam minna, mis tähendab, et ka kodumaal on reisimine seiskunud. Samuti ei saa enam niisama tervislikke toite teha, pidusid korraldada ega lapsi lõbustusparkidesse kuhugi viia. Tuleb peost suhu elada ja iga päev mõelda, milleks rahast piisab.”
36-aastane naine, Hamina

„Olen nüüdseks 10 kuud lapsehoolduspuhkusel olnud, seega on pere sissetulek olnud seetõttu pea aasta oluliselt väiksem. Igapäevane elamine maksab ainuüksi kodus olles nii palju, et isegi säästudest pole enam abi. Suvepuhkuse ajal telgitakse, sest hotell maksab liiga palju. Ja me ei sõida kaugele, sest kütus on kallis. Samuti läheb ühistranspordiga (2 täiskasvanut ja 3 last) sõitmine liiga kulukaks, isegi kui see on ökoloogilisem variant.”
37-aastane naine, Kolari

Hyvinkää pärit pere veedab palju aega koos: mängitakse laua- ja kaardimänge, lastele loetakse palju ette, hoovis on telk koos suplusbasseiniga. Ka vanematel on muuseumikaardid, nii et paljude kohtade külastamine on nii odavam.

Lapsed on mõnevõrra rahul, neile meeldivad väga loodusmatkad. Pakime snäkke kaasa ja naudime neid looduses, räägib pereema.

Pererahvas on soetanud hooajapileti lähedalasuvasse loomafarmi, kus kogu pere ratastega sõidab. Suuremad lapsed sõidavad ise, väiksemad koos vanematega. Seal saab hüpitada lambaid ja karjatada hobuseid, nii et suvi saab olema väga väikese eelarvega.

Küll aga saab pere sel suvel suvilas ööbida, sest osa kuludest ehk suvila üür on juba eelmisel aastal tasutud.

Pereema sõnul nõuab vanematelt pühendumist ja leidlikkust, et mitte oma lastele puudust välja näidata. Tulevikus võib mõelda toredatest asjadest, kuid kuupäev jäetakse lahtiseks. Unistada võib lastega mõnusast laevareisist.

Loovust võib leida ka mujal. Näiteks lõbustusparkide kallinenud hinnad panevad mõtlema ka sellele, mida sama raha eest saaks.

„Plaan oli kolme lapselapsega Linnanmäki lõbustusparki minna, seal süüa ja päeva lõpus jäätist sööma minna. Lapsed on 15-, 10- ja 8-aastased. Sissepääsupiletite hinnaga, umbes 330 eurot, otsustasime Nuuksios matkata, ööbida telgis, süüa looduses ja käia Kaitalampis ujumas. Sama raha eest saame teisel päeval maal ujumas käia, linnas söömas ja magustoiduks jäätiseid osta. Kolmandaks päevaks piisab sellest lõbustuspargi eelarvest Helsingi Tehnikamuuseumi või Vantaa Lennundusmuuseumi külastuseks, samuti kuskil linnas söömiseks. Reisid on planeeritud augustisse.”
61-aastane naine, Helsingi

„Varasematel aastatel on suvel tehtud nädalane välisreis ja vähemalt nädalane sisemaa puhkusereis. Sel suvel on Soomes vaid veidi alla nädalane reis ja ka ööbimised on vaid 1-2 ööd hotellis.”
38-aastane mees, Jyväskylä

Kitsamad majanduslikud olud on nähtavad ka lastetute, keskealiste ja eakate igapäevaelus. Suvi möödub paljudes kodudes varasemast erinevas meeleolus.

„Ma ei saagi midagi teha, et raha jätkuks arvete, eluaseme ja toidu jaoks. Sel põhjusel tuleb ka terve suvi tööd teha. Ei ole hea väljavaade.”
49-aastane mees, Järvenpää

„Kõik on kallinenud, elekter, kütus, toit. Millekski täiendavaks ei jätku. Unistatud Itaalia reis tuleb unustada või vähemalt tulevikku lükata. Puhkame kodu lähedal, võib-olla üürime majakese. Lennupiletid Oulust on tõusnud taevasse. Rongiga saad, kui tellid piletid varakult. Loodetavasti jäävad teenuseid pakkuvad ettevõtted püsima.”
62-aastane mees, Kempele

„Me ei lähe puhkama. Kahjuks on kütus ja hinnad nagunii liiga kallid.”
59-aastane mees, Seinäjoki

„Ma jätan mõne reisi vahele, kuigi kuulun keskmise sissetulekuga inimeste hulka, sest kõik elamiskulud on tõusnud uuele tasemele.”
53-aastane mees, Vantaa

„Hinnatõus on suveplaane suuresti mõjutanud. Puhkuse võtsin juunikuus, kui sõitsin põhjast mõneks nädalaks Lõuna-Soome perele ja sõpradele külla. Rong või lennud oleksid olnud palju kallimad kui edasi-tagasi kütus. Puhkuse ajal ei saanud ma endiselt teenuseid endale lubada, sest suur osa puhkuserahast läks bensiinile. Küll aga käisin vaatamas üht suveteatri etendust. Me ei käinud kordagi väljas söömas, tegime koos vanemate või sõpradega süüa. Kohalikku baari ma ka ei läinud, paari õlle hinna eest saime koju terveks õhtuks joogid. Kunagi saime terrassil vanade sõpradega kokku, aga sel suvel ei käinud neid seal palju ja mina ka mitte. Tahaks oma koduküla ettevõtjaid toetada, aga ma lihtsalt ei jaksa seda enam endale lubada.”
35-aastane mees, Kittilä

Suurem osa tunnistab, et on hinnatõusu märganud, kuid mõne jaoks see puhkust veel ei mõjuta.

Lempääläs elavad Mirkka ja Kennet nendivad, et hinnatõus pole suvepuhkuse reise seni mõjutanud, kuid hinnatõusu on märgata kõiges. Paar külastab koos poja Kaspianiga Helsingit, sügisel loodavad nad välismaale reisida.

Kesk-Rootsis Salas elavad Sami ja Helén ning nende lapsed Johannes ja Elias on Soomes puhkusel. Nad tunnevad, et hinnad on mõlemas riigis tõusnud. Nad ei saaks nii kauaks Soome jääda, kui ei saaks osa ajast sugulaste suvilas viibida.

Nokias elavad Tanja ja Marko püüavad alati suvepuhkuse reisi ette võtta. Kokkuhoidu saadakse vajadusel nii reisi kauguse ja kestuse kui ka toidu pealt: mitte nii palju väljas süüa, vaid ise toitu valmistada.

Raumas elavad Esa ja Sari ning Virratis elavad Laila ja Risto puhkavad Rastila kämpingus. Mõlemad paarid elavad praegu haagissuvilates, nii et kodu on nendega alati kaasas. Ühel paaril on korter välja üüritud, teisel maha müüdud.