NATO tippkohtumine toimub Vilniuses tuleva nädala teisipäeval ja kolmapäeval.
Kaitseliidu peasekretär Jens Stoltenberg pidas reedel pressikonverentsi, kus andis teada esialgsed uudised koosoleku otsustest, vahendab Iltalehti.
NATO otsustab Vilniuses kolm uut kaitseplaani. Need on koostatud nii, et NATO-l oleks kohene võime anda löök Venemaa vägedele kõikjal alliansi piirides.
Tippkohtumisel astume suuri edasisi samme oma heidutusvõime tugevdamiseks ja otsustame kolme uue regionaalse kaitseplaani üle. Nii reageerime kahele peamisele meie liitu ähvardavale ohule: Venemaa ja terrorismi ohule, ütles Stoltenberg.
Üks uutest plaanidest puudutab NATO põhja- ja arktilisi piirkondi. Põhja-Atlandi ja Euroopa arktiliste piirkondade kaitseplaan, täpsustab Stoltenberg.
Soomet peetakse NATO-s Arktika piirkonna osaks.
Nende kolme kaitseplaani raames paneme kõrgendatud valmisolekusse 300 000 sõdurit. Stoltenberg ütleb, et vägede hulka kuulub mere- ja õhujõudude suur lahinguvõime.
Teine kaitseplaan on Baltikumi ja Kesk-Euroopa jaoks. Kolmas NATO kaitseplaan hõlmab alliansi lõunaalasid Musta mere ja Vahemere ääres.
Soome kaitse integreeritakse NATO põhjakaitsesse ja Läänemere piirkonna kaitsesse.
NATO uuendab ka oma juhtimisstruktuuri. Soome NATO kaitset hakatakse tulevikus juhtima ilmselt USA idarannikult Norfolkis asuvast peakorterist, mille alla kuuluvad NATO põhja- ja arktilised piirkonnad, näiteks Norra.
Soome sõjalised sidemed USA-ga tugevnevad oluliselt.
NATO loobub nn lõksutraadist (tripwire), kus piiril Venemaaga on kõrgendatud valmisolekus olnud üsna vähe üksuseid. Asjast on Iltalehtile rääkinud mitmed sõjalised ja diplomaatilised allikad.
Seni on NATO lootnud sellele, et Venemaa ei julge rünnata isegi esimest NATO sõdurit. Rünnak käivitaks NATO vasturünnaku, et venelased välja tõrjuda.
Lõksutraadist enam ei piisa, vaid NATO riigid liiguvad oma kaitseplaneerimises sinnamaani, et valmistutakse ennekõike peatama venelaste mastaapset suurtüki- ja tankirünnakut.
See tähendab NATO idatiiva kaitse tugevdamist, paigutades sinna rohkem vägesid ja relvi, mida Stoltenberg reedel kinnitas.
Kolmesaja tuhande NATO sõduri alalisse kõrgendatud valmisolekusse seadmine on Kremlile tugev sõnum.
NATO tugevdab Vilniuse tippkohtumisel oma toetust Ukrainale. Stoltenberg rõhutas, et toetus Ukrainale sisaldab kolme elementi.
Esimene on NATO riikide pühendumine mitmeaastasele programmile, et tagada Ukrainale riigi armeele vajalikud relvad ja laskemoon.
Me muudame Ukraina tugevamaks, ütles Stoltenberg. Ta rõhutas, et tegemist on Ukraina ühildamisega NATO riikide vägedega.
Teine element on Ukraina-NATO nõukogu loomine, mis muudab koostöö igapäevaseks. Ukraina president osaleb nõukogu istungil Vilniuses. Me tugevdame oma poliitilisi sidemeid, märkis Stoltenberg.
Kolmandaks teevad NATO riigid tippkohtumisel avalduse, et Ukrainast saab NATO liige.
Stoltenbergi sõnul on kõige teravam Ukraina relvastamine läbi mitmeaastase programmi. Sest kui Ukraina seda sõda ei võida, pole liikmelisusest juttugi, lisas ta. Kõige pakilisem on Ukraina relvastamine ja selle tagamine, et president Putin ja Venemaa sõda ei võidaks, rõhutas ta.
Eile neljapäeval teatas Stoltenberg suurest uudisest.
Esmaspäeval võõrustan Vilniuses president Erdoğani ja peaminister Kristerssoni kohtumist, mis on selle protsessi järgmine samm, ütles Stoltenberg.
Info tähendab, et NATO ja USA soovivad, et Rootsi saaks Vilniuse tippkohtumise ajal NATO liikmeks.
Stoltenberg ütles reedel, et ootab Rootsi NATO liikmeks saamist „nii kiiresti kui võimalik”.
Rootsi kuulumine NATO-sse on Balti riikidele ja Põhjamaadele hea, rõhutas Stoltenberg.
Vilniuses keskendutakse sellele, millise lubaduse annavad NATO riigid Ukrainale. Täpset sõnastust Stoltenberg veel avaldanud ei ole.
Ukraina loodab saada kutse kaitseliidu liikmeks astumiseks.
Riigi NATO liikmelisus realiseeruks pärast Venemaa algatatud hävitamissõja lõppu. Seni relvastasid NATO riigid Ukraina armeed.
