NATO liitlasriigid jõudsid täna esmaspäeval, 10. juulil kokkuleppele kaitseplaanides, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas allianss reageerib Venemaa rünnakule, ületades Türgi vastuseisu päev enne juhtide kohtumist Vilniuses, rääkisid viis diplomaati Reutersile.

NATO ei olnud aastakümneid näinud vajadust suuremahuliste kaitseplaanide järele, kuna ta pidas väiksemaid sõdu Afganistanis ja Iraagis ning tundis, et postsovetlik Venemaa ei kujuta endast enam eksistentsiaalset ohtu.

Kuid kuna Euroopa veriseim sõda pärast 1945. aastat möllab just NATO piiri taga Ukrainas, hoiatab see nüüd, et kõik plaanid peavad olema paigas, enne kui võib puhkeda konflikt vastastega nagu Moskva.

Türgi oli blokeerinud NATO poolt kaitseplaanide heakskiitmist seoses geograafiliste asukohtade, näiteks Küprose sõnastusega.

„Alliansi jaoks suurepärane. Türgi pidi tegema kompromisse ja katkestama vastuseisu,” ütles üks diplomaat Reutersile.

NATO liidrid kogunevad 11.-12. juulil Vilniuses tippkohtumisele, kus arutatakse Rootsi liikmelisust ja alliansi tulevasi suhteid Ukrainaga.

Oma piirkondlikke plaane kirjeldades annab NATO riikidele ka juhiseid oma vägede ja logistika täiendamiseks.

Vajadus rahastada seda põhjapanevat muutust on üks põhjusi, miks juhid on sunnitud tõstma alliansi sõjaliste kulutuste eesmärki Vilniuses, muutes praeguse eesmärgi 2% riigi SKTst miinimumnõudeks.

NATO ametnike hinnangul kulub plaanide täielikuks elluviimiseks paar aastat, kuigi nad rõhutavad, et allianss võib vajadusel kohe lahingusse asuda.