NATO peaks loobuma oma piirangutest alaliste kaitsebaaside rajamisel Venemaa piiride lähedale, sest selle aluseks olev leping Moskvaga on „surnud”, ütles Leedu president Gitanas Nauseda väljaandele The Times.

59-aastane president Nauseda, kes võõrustab sel nädalal Vilniuses alliansi liidrite pöördelist tippkohtumist, ütles veel, et Lääs ei tohiks lasta end hirmutada president Putini tuumaväljapressimisest ning kutsus liitlasi üles kiirustama oma sõjaliste kulutuste suurendamisega „väga ohtlikus, väga hapras” olukorras.

Lisaks Ukraina väljavaadetele saada NATO liikmeks ja Rootsi ühinemisele on üks laual olevaid keskseid küsimusi pikaajaline plaan kaitsta alliansi idatiiba Venemaa rünnakute eest, sealhulgas paigutada piiririikidesse rohkem vägesid ja varustust, et tagada kaitseks usutav heidutus.

Allianss on juba paigutanud rahvusvahelised väed üheksasse riiki, näiteks Poolasse ja Balti riikidesse. Need paigutamised toimuvad aga rangelt rotatsiooni alusel, sageli eemaldatakse üksused juba kuue kuu pärast, kuna 1997. aastal sõlmitud leping Venemaaga keelab „praeguste julgeolekutingimuste korral” „alaliste” NATO baaside rajamise suures osas endisest idablokist.

Leedu ja teised liitlased väidavad, et Putin on rea agressiivsete sammudega selle kokkuleppe sisuliselt tapnud. Eelmisel kuul lepingut kaitsnud Saksamaa tegi olulise pöörde teatades, et uuendab oma kohalolekut Leedus umbes 4000 sõduriga „alaliseks” mehhaniseeritud jalaväebrigaadiks niipea, kui ehitatakse vajalikud kasarmud ja väljaõpperajatised.

„Kuna Venemaa astub aktiivseid samme taktikaliste tuumarelvade paigutamiseks Valgevenesse – ja meil on kõik tõendid selle kohta –, peaksime lõpuks kuulutama selle NATO-Venemaa asutamisakti surnuks,” ütles Nauseda. „Ilma sellise sammuta saastab see endiselt mõtlemist mõnes [NATO] pealinnas. See hoiab meid endiselt strateegilise ambivalentsuse hallis tsoonis.”

Kuu aega tagasi lõi Putin lääneriikide valitsustes häirekellad helisema väitega, et on paigutanud madala võimsusega „taktikalised” tuumaraketid Valgevenesse, mis jagab piiri kolme NATO liikmesriigiga ja mis on sõjalistel eesmärkidel juba Venemaaga liidetud.

Mitmed Euroopa luureagentuurid usuvad, et Venemaa on juba paigutanud tuumarelvad Kaliningradi, Venemaa eksklaavi Läänemere ääres Poola ja Leedu vahel.

Nauseda ütles, et Putin näis olevat oma viimaste sõnavõttudega liialdanud, kuid lõhkepeade „infrastruktuur” viidi Valgevenesse ja tõenäoliselt on vaid aja küsimus, millal raketid järgnevad. „Teate, me kuuleme pidevalt neid ähvardusi [Venemaa tuumarünnaku kohta],” ütles ta. „Võib-olla on see põhjus, miks oleme nendega kuidagi harjunud.”

„Samuti tahaksin öelda, et arvan, et üha enam liitlasi mõistab, et Putin on mängur ja kõik ähvardused, mida ta teeb, ei tulene sellest, et ta on tugev, vaid sellepärast, et ta tunneb end nõrgana. Ma arvan, et Wagneri grupeeringu hiljutine mäss Venemaal näitas tema nõrkust kõigi suhtes.”

„Seega peame jääma tugevaks ja see on ilmselt parim heidutus: jääda tugevaks, ühtseks ja näidata, et Vladimir Putin ei saa meid hirmutada, sest vastasel juhul saab Putin kohe signaali meie haavatavusest. [Venemaa] jõuab järeldusele, et okei, lääneriigid on jälle nõrgad, ei suuda otsuseid vastu võtta ja loomulikult on sellel meie otsustele väga negatiivne mõju.”

Praegu on NATO-s peamiseks lahkhelide allikaks see, kas kasutada tippkohtumist selleks, et anda Ukrainale mingigi tugevam lubadus, et ta võetakse Venemaaga vaherahu sõlmimise korral allianssi kiiresti vastu.

Kuigi Poola ja Balti riigid on avalikult nõudnud Kiievile lootust kiireks ühinemiseks, on neid tabanud USA ja Saksamaa sihikindel vastupanu, kuna mõlemad usuvad, et see oleks liiga riskantne samm ja nad soovivad suuremat survet Ukraina sisereformidele.

Arutelu tuleneb NATO kurikuulsast Bukaresti tippkohtumisest 2008. aastal, mil Ukrainale ja Gruusiale öeldi, et nad saavad liikmeks, kuid nad ei saanud üksikasjalikke tegevuskavasid.

„Oleks viga, kui me kordaksime samu vanu Bukaresti vormeleid, ütlemata midagi uut oma sõpradele, vendadele ja õdedele Ukrainas,” ütles Nauseda. „Arvan, et Ukrainale võimalikult selge ja lühima tee paika panemine alliansiga liitumiseks tugevdaks Ukraina riiki ja eriti tugevdaks see nende võitlusvaimu… Praegu praktikas seda ei juhtu, sest riik on sõjas.”

„Loomulikult ei saa te seda riiki lihtsalt liita, sest siis peate rääkima artiklist 5 [NATO vastastikuse kaitse klausel]. Noh, see pole võimalik, kuid meie idee on see, et me peame saatma signaali, kuidas edasi minna, kui sõda on läbi ja kui tingimused seda võimaldavad.”

NATO liitlaste seas on üksmeel selles, et iga liikmesriigi eesmärki kulutada kaitsele 2 protsenti oma SKTst tuleb edaspidi käsitleda miinimumina. Kuid Saksamaa ja enam kui tosin muud liitlast ei ole veel seda künnist saavutanud või näitavad, kuidas nad kavatsevad seda pikemas perspektiivis teha.

„Pikka aega olid paljudel riikidel Venemaa ohust illusioonid,” ütles Nauseda. „Nüüd mõistavad nad väga hästi, et need ohud on reaalsed ja sõja asemel on palju lihtsam või palju odavam üles ehitada heidutust ja kaitset.”

„Mõni riik võib-olla vajab kohanemiseks pikemat aega. Võib-olla kulub üks, kaks või kolm aastat, et selle 2 protsendini jõuda. Kuid minu mure on see, et see üleminekuperiood võtab liiga kaua aega, sest olukord on tõesti väga ohtlik, väga habras.”

Esmaspäeval ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung avaldatud külalisartiklis hoiatas Nauseda, et kui Venemaa NATO-t edukalt ründab, on Saksamaa lõpuks tulejoonel, tuletades lugejatele meelde Berliini lühikest okupatsiooni Venemaa poolt seitsmeaastase sõja ajal 1760. aastal; Nõukogude pealetungi läbi Poola pärast Esimest maailmasõda; ja Punaarmee vallutusi Saksamaa pealinnas Teise maailmasõja lõpus. „Kui Venemaa peaks mõtlema Euroopa tagasilükkamisele globaalsõja pimedasse aega, seisaksid Balti riigid sellel teel kindlasti ees,” kirjutas ta.