Osa Wagneri grupeeringust läks pärast juuni lõpus Venemaal toimunud ülestõusu Läti naaberriiki Valgevenesse. Läti kaitseministeerium rõhutab, et sõjalist ohtu Lätile praegu ei ole ja isegi kui see tekiks, on teenistused enam kui ette valmistatud, teatas Läti televisioon 24. juulil.
Valgevene liider Aleksandr Lukašenka teatas pühapäeval Peterburis, et valgevenelased „ei suuda toime tulla” wagnerlastega ja palgasõdurid tahavad minna „ringreisile” Poola.
Läti Geopoliitika uuringute keskuse direktor Māris Andžāns hindas Lukašenka sõnavõtte: „Lukašenkast on juba saamas omamoodi Kremli koomik, kes on väga teatraalne ja huvitav. [..] Nii täis sarkastilisi ja iroonilisi väljaütlemisi. Ja ma arvan, et neid ei maksa liiga tõsiselt võtta. Ettevaatus pole muidugi kunagi halb.”
Wagneri kohalolek Valgevenes ja Lukašenka väljaütlemised võivad olla heidutuseks või nende eesmärk võib olla läänemaailma tähelepanu kõrvalejuhtimine Ukrainast, ütles Andžāns.
Ida-Euroopa poliitikauuringute keskuse teadur Armands Astukevičs ütles: „See pole esimene kord, kui nii Valgevene kui ka Venemaa pooled tulevad välja nii valjude provokatiivsete rünnaku ähvardustega. Sealhulgas hübriidrünnakud. Eriti Poola jaoks. [..] Seni pole neid kuidagi ellu viidud.”
Kuigi neid Lukašenka-poolseid kaudseid ohte väljendatakse praegu otse Poolale, on ka Läti valmis end vajadusel kaitsma, ütles kaitseminister Ināra Mūrniece.
„Seal on valmisolekus relvajõudude kiirreageerimisrühmad, on territoriaalse riigikaitse üksused. Ja ma tahan öelda, et kui mingeid stsenaariume tuvastatakse, siis see valmisolek on paigas. Selles ei saa olla kahtlust,” ütles Mūrniece.
Mūrniece märkis: „Kui Valgevene poolt on Lätile mingi oht, vastutab selle eest täielikult ka Valgevene režiim. Läti on NATO liige. Samuti on ette nähtud järgmine stsenaarium selle kohta, mis sellistel juhtudel juhtuks. Midagi sellist ei lubata. Ja kui kellelgi oleks tulnud pähe vastavalt käituda, siis võin öelda, et kõik sellised ohud pöörduksid tagasi.”
Avalik teave näitab, et Wagneri võitlejate lähimad grupid asuvad Lätist umbes 200 kilomeetri kaugusel. Nende tegevust jälgivad võimud.
