Endine Vene separatistide komandör, kes tulistas alla Malaysia Airlinesi lennu MH17, on lõpuks vangistatud – kuid ainult seetõttu, et ta kritiseeris president Vladimir Putinit.

Igor Girkin, keda tuntakse rohkem tema võitlejanime järgi Igor Strelkov, toetab kindlalt sissetungi Ukrainasse, kuid ütles sel nädalal, et Putin peaks enne märtsis toimuvaid presidendivalimisi tagasi astuma, vahendab Daily Mail.

„Riik ei vea välja enam kuus aastat selle andetu argpüksiga võimul,” kirjutas Girkin oma sõjablogis.

Girkin ja veel kolm inimest tunnistati süüdi lennu MH17 allatulistamises Ukraina idaosa kohal 2014. aastal, milles hukkusid kõik 298 pardal olnud inimest.

Eelmisel aastal mõisteti ta Haagi kohtus eluks ajaks tagaselja vangi. Venemaa, kes eitab seotust lennuki allatulistamisega, oli keeldunud Girkinit välja andmast.

Kuid peaaegu 10 aastat pärast seda, kui Vene rahvuslast süüdistati Amsterdamist Kuala Lumparisse teel olnud lennuki Boeing 777 taevast allatulistamises, ilmus ta reedel Moskva kohtusaali klaaspuuri taha, süüdistatuna „avalikes üleskutsetes äärmuslusele”.

Tema naine Mirslava Reginskaja ütles, et ta peeti kinni nende Moskva korteris, kui naine oli väljas.

Populaarse Telegrami kanali Shot postitatud kaadrites kohtust seisis Girkin peaaegu liikumatult klaasi taga, käed rüpes, ja vaatas otse ette, kui ta on kaheks kuuks vahistatud.

Girkini kinnivõtmine tuli pärast Vene sõjapealiku Jevgeni Prigožini mässu. Kuigi mõlemad on olnud Venemaa kaitsejuhtide suhtes kriitilised, süüdistas Girkin Prigožinit riigireetmises. Ta peeti kinni pärast seda, kui Wagneri juht teavitas politseid Girkini kommentaaridest Putini kohta.

Girkin osales 2014. aastal Krimmi annekteerimises ja on regulaarselt kritiseerinud Ukraina sissetungi läbiviimist sõnumirakenduses Telegram, kus teda jälgib umbes 875 000 inimest.

Paljud pidasid teda puutumatuks tänu tema taustale ja sidemetele võimudega, kuid viimastel kuudel oli ta muutunud avameelsemaks.

Vaatlejate sõnul saadavad võimud tema vastu kriminaalasja algatamisega signaali, et igasugune kriitika – isegi Ukraina sõjalise operatsiooni toetajate poolt – on Wagneri palgasõdurite rühmituse lühiajalise mässu järelmõjudes keelatud.

Moskva kohus otsustas võtta Girkini vahi alla kuni kohtuprotsessini süüdistatuna äärmuslikule tegevusele õhutamises, mis võib viia ta viieks aastaks vangi.

„Õiglus meie riigis ei ole taas kord võidutsenud,” ütles tema advokaat Aleksandr Molohhov Moskvas Meštšanski kohtu ees ajakirjanikele.

Molohhov ütles, et kaitse kaebab kohtu otsuse edasi ja selgitas, et tema kliendi vastu algatatud juhtum põhines kahel sotsiaalmeedia postitusel, milles Girkin arutas Venemaa annekteeritud Krimmi ja armee varustust.

Girkini vahistamine näib olevat algus Moskva-poolsele rahvuslaste mahasurumisele, kus neil on seni lastud olla Venemaa kaitsejuhtide suhtes kriitilised.

Teisipäeval esitati erukolonel Vladimir Kvatškovile süüdistus armee diskrediteerimises, kuna ta süüdistas Putinit Venemaa vägede saatmises Ukrainasse surma ja nende asendamises Kesk-Aasiast pärit moslemimigrantidega.

Reedel kogunes kohtu ümber mitukümmend Girkini toetajat, kellest vähemalt üks peeti kinni.

„Repressiivmasin on täie käigu sisse lülitanud, see on ettekääne tema avalikust tegevusest välja löömiseks,” ütles koos Girkiniga „Vihaste patriootide klubi” asutanud juht Pavel Gubarev, selle klubi liige on ka Kvatškov.

Vahetult enne kinnipidamist ütles Gubarev, et Girkini toetajad võitlevad kõiki seaduslikke vahendeid kasutades.

„Igor Ivanovitš Strelkov pole lihtsalt äärmuslane: ta on patrioot, kes on Venemaa huvides läbi teinud viis sõda.”

Endine FSB kolonel Girkin oli üks Kremli-meelsete mässuliste võtmetegelasi, kui 2014. aastal puhkesid Ukraina idaosas lahingud.

Girkin valitses tollast mässuliste tugipunkti Slovjanskit raudse rusikaga, tema võimu all väidetavalt viidi läbi pisivarguste eest hukkamised.

Kuid ta löödi hiljem samal aastal müstilistel asjaoludel separatistide juhtkonnast välja ja ta naasis Venemaale, kus ta kaotas igasuguse mõjuvõimu kuni Ukraina sissetungi alguseni.

Girkin tõusis pärast pealetungi algust taas tähelepanu keskpunkti, temast sai Putini ja Venemaa pealetungi Ukrainas läbiviimise üks häälekamaid kriitikuid.

Sõltumatu poliitikaanalüütik Tatjana Stanovaja ütles, et Girkin ärgitas Putinit võimu järglasele üle andma, ja lisas, et Girkin on „kaua ületanud kõik võimalikud punased jooned”.

Kuid tema kinnipidamine toimus umbes kuu aega pärast Wagneri mässukatset, millest Kreml väljus silmanähtavalt nõrgenedes.

Prigožin oli kõige teravam hääl Venemaal elavate inimeste jaoks, kes kritiseerisid ebaõnnestumisi Venemaa kampaanias ning kaitseminister Sergei Šoigu ja armee juhi Valeri Gerasimovi strateegiaid.

Girkin mõistis hukka Prigožini mässu, kuid kritiseeris jätkuvalt Venemaa sõjaväeülemate ebakompetentsust.

Juhtum Girkini vastu „on üks Prigožini mässu tagajärgi: armee sai rohkem poliitilisi võimalusi oma vastaste avalikus ruumis mahasurumiseks,” ütles Stanovaja. Ta ei oota massilisi vahistamisi, kuid lisas: „Kõige radikaalsemad võidakse kohtu alla anda, et ülejäänud oleksid ettevaatlikumad.”

Kriitika Venemaa rünnaku kohta Ukrainale on keelatud ja kõik olulisemad liberaalse opositsiooni tegelased on kas trellide taga või eksiilis.

„Võimud otsustasid, et kontrollimatud ultrapatrioodid pole vähem ohtlikud kui süsteemiväline liberaalne opositsioon,” ütles poliitikaanalüütik Ilja Geraštšenkov.