Brüsseli vasakpoolne võim on šokis, sest Euroopas tõstavad üha enam pead paremkonservatiivid. See võib tundmatuseni muuta Euroopa Liidu poliitikat pärast seda, kui järgmisel, 2024. aastal toimuvad Europarlamendi valimised.

Vastureaktsioonina avatud piiride ja null-energia diktaatide vastu kaotavad ELi traditsioonilised sotsiaaldemokraadid, rohelised ideoloogid ja vasakpoolsed hääletuskastide juures oma veetlust, vahendab Daily Mail.

Mäss on laienemas – ja doominoklotsid langevad jätkuvalt. Parempoolsed on võimule saanud Rootsis, seejärel Itaalias, Soomes ja Kreekas.

Järgmine võib olla Hispaania, kus üldvalimised toimuvad nädala pärast, seejärel Holland ja – nagu selle nädala alguses sai teatavaks – peagi võib järgneda Saksamaa.

Kaart näitab, et enam kui kolmandikku ELi 27 liikmesriigist juhivad või mõjutavad väga tugevalt populistlikud valitsused või fraktsioonid. Kõik pooldavad kontrollimatu rände peatamist, kuritegevusega võitlemist, traditsiooniliste perekondade edendamist ja vihatud ELi seaduste peatamist, mille eesmärk on sundida inimesi muutma oma elustiili, et saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite nullväärtus.

Poliitilise väljavaate muutumine tähendab, et EL kui tehnokraatlikus sotsiaaldemokraatias juurdunud blokk võib peagi muutuda liiga liberaalseks selle piires elavate tavainimeste jaoks.

Londonis asuva rahvusvahelise mõttekoja Chatham House Euroopa poliitikaanalüütik Hans Kundnani ütleb, et 2015. aastal Süüria kodusõja eest Saksamaale läinud põgenike arvu suurenemine on Euroopa muutumise põhjuseks. . . paremtsentri ja paremäärmusluse suunas viimase kümnendi jooksul”. Ta lisab, et muutusel võivad olla „ELi jaoks sügavad tagajärjed”.

Viini ülikooli populismi uurija Anthony Constantini nõustub sellega. Valijate viha migratsiooni vastu on parempoolsete edu „selge tõukejõud”, ütleb ta ja lisab, et populismi pooldajaid on „rassistlikeks tembeldatud” ja „enamik parempoolsete võitudest on aheldatud desinformatsiooniga”.

Ta jätkab: „EL kas ignoreerib fakte või mõistab neid tahtlikult valesti. (EL-is) on püsiv vastumeelsus mõista täpselt, miks populistid ja paremäärmuslased edu saavutavad.”

Kaheksa aastat tagasi, kui toonane Saksamaa kantsler Angela Merkel kutsus ühepoolselt Saksamaale 1,3 miljonit Süüria migranti, olid mõned saabunud oportunistid Iraagist, Iraanist, Pakistanist, Sahara-tagusest Aafrikast ja Balkani riikidest, kes otsisid Euroopas paremat elu, kuid teeseldes, et põgenevad sõja ja tagakiusamise eest.

„Me saame hakkama!” kõlas Merkeli hääl, kui naeratavad sakslased tulid tänavatele, hoides käes õhupalle inimeste jaoks, keda nad arvasid olevat tõelised pagulased.

Nüüd on meeleolu kogu Euroopas jäigastunud, kuna paljud valijad tunnevad, et neid peteti. Ida-Euroopa riikides Poolas ja Ungaris tõusevad sisserändajate-vastased müürid ja taastatakse piirikontroll.

Räägitakse sellest, et Vahemere riigid nagu Itaalia ja Prantsusmaa, panevad oma merepiiridele sisserändajate töötlemiskeskused, et peatada riiki sisenemine ja välja juurida saabujad, kes pole õigustatud varjupaika taotlema. Kreeka on juba ehitanud oma saartele keskuse, et kontrollida Põhja-Aafrikast pärit ebaseaduslikke paadirändajaid.

Eurooplased käsivad oma poliitikutel kiire inflatsiooni ning energia- ja toiduhindade tõusu ajal hoolitseda esmalt oma rahva eest.

Kuid see on vaid pool Euroopa parempoolse tõusu loost. Miljonid valijad süüdistavad ülisuurt immigratsiooni – ainuüksi eelmisel, 2022. aastal võttis EL vastu peaaegu 900 000 varjupaigataotlejat, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui 2021. aastal – kasvavas kuritegevuses, suurenevas eluasemete nappuses, terrorirünnakutes, sotsiaalsetes probleemides ja selles, mida nad võivad näha Euroopa kultuuri kadumisena.

Noori sisserändajaid süüdistatakse relvade ja jõukude kuritegevuse õhutamises Rootsis, mida selles liberaalses riigis polnud näha kuni uute saabujate sissevooluni 2015. aastal.

Eelmisel kuul toimus pealinnas Stockholmis 24-tunnise perioodi jooksul seitse tulistamist, milles hukkus kaks, sealhulgas 15-aastane poiss, ärgitades valitsust kaaluma riikliku eriolukorra väljakuulutamist. Seda riigis, kus relvakuritegevus oli kaks aastakümmet tagasi haruldane.

Rootsi ajalehe Dagens Nyheter analüüs nende kohta, kes on vahistatud, kohtu alla antud ja süüdi mõistetud tulirelvade kuritegude eest üle viie aasta kuni 2021. aastani, näitas, et vähemalt 85 protsenti neist on sündinud välismaal või kelle üks vanem on pärit välismaalt. „Enamikul olid juured Iraagis, Somaalias, Süürias, Türgis ja Liibanonis, aga ka Balkani riikides, Kosovos, Bosnias ja Serbias,” seisis raportis.

Möödunud aasta septembris blokeerisid 12 Saksamaa 16 osariigist täiendavad saabujad, väites, et nad ei saa enam „absorbeerida”. 2025. aastaks on puudu 700 000 kodu ning uuringud näitavad, et pooled sakslased süüdistavad kriisis immigratsiooni. Viha kasvas veelgi, kui 110 eakat hooldekodu elanikku Berliinis selle aasta alguses välja tõsteti, et anda toad migrantidele.

Veelgi inetum on, et parempoolse Alternatiiv Saksamaale saadikute sõnul olid pooled eelmisel aastal Saksamaal toime pandud grupivägistamisest pandud toime hiljuti saabunud kodakondsuseta välismaalaste poolt. Berliini valitsus registreeris rekordiliselt kõrge taseme 789 grupivägistamise juhtumit, enam kui kaks juhtumit nädalas. See on õhutanud Saksa naiste ja perede migrantidevastast mässu.

Ühtlasi tuntakse kogu Euroopas järjest suuremat rahutust, et peagi puhkeb uus islamistliku terrorismi laine. Hollandi luure andmetel on terrorirühmitus Islamiriik alustanud aktiivsete „komandoüksuste” taastoomist üle EL-i piiride.

Prantsusmaa sisejulgeoleku uurimiskeskuse president Thibault de Montbrial ütles hiljutises intervjuus, et Islamiriigi lihtne imbumine tulenes Angela Merkeli traagilisest otsusest avada piirid kõigile tulijatele. Ainuüksi viimase kaheksa aasta jooksul on Prantsusmaal islamistide terrorirünnakutes hukkunud sadu inimesi ja saanud haavata ligi 1200 inimest.

Seitse kümnest prantslasest ütlevad, et nad ei soovi kulude tõttu rohkem migrante. Isegi riigile kuuluv telejaam France 24 hoiatas sel nädalal, et peamised erakonnad on üha enam valmis immigratsiooni piirama.

Avalikkuse meeleolu rabavaks illustratsiooniks on ühisrahastuskampaaniaga kogutud üle 1,5 miljoni euro 17-aastase Maroko ja Alžeeria päritolu Prantsusmaa kodaniku Nahel Marzouki eelmisel kuul tapmises süüdistatava politseiniku perekonnale. Teismelise tulistamine kutsus esile viis päeva kestnud rahutused, vigastada sai 900 politseinikku ja tuletõrjujat, põhjustades hoonetele, autodele ja monumentidele 600 miljonit eurot kahju.

Valitsus on sel nädalavahetusel Bastille’ päeva pühal (mis tähistab Prantsuse revolutsiooni algust 1789. aastal) välja kuulutanud ilutulestike müügi keelu, sest kardetakse, et rahutuste taasalustamisel kasutatakse lõhkeaineid relvana.

Cannes’i paremtsentristlik linnapea David Lisnard kritiseeris sel nädalal seda sammu, öeldes: „Kui me ei saa tähistada oma rahvuspüha huligaanide tõttu, on asjad palju hullemad, kui inimesed arvavad.”

Eelmise aasta presidendivalimiste teises voorus üle 41 protsendi häältest kogunud parempoolse rahvusliku liikumise juht Marine Le Pen ütles pärast rahutusi Pariisis toimunud ministrite ja parlamendiliikmete kohtumisel, et süüdi on kontrolli alt väljunud anarhiline immigratsioon.

Ta lisas teleintervjuus: „(Merzouki) rahutused olid suure enamuse välismaalaste või välismaist päritolu noorte töö.”

Prantsuse mõjukas küsitlusagentuur Avaliku Arvamuse Instituut kommenteeris Le Peni toetavate prantslaste arvu suurenemist. Selles kuulutati: „Praktiliselt pole enam ühtegi elanikkonna kategooriat, kes oleks paremäärmusliku hääletuse suhtes immuunne.”

Just selles palavikulises õhkkonnas toimub kogu kontinendil tormiline poliitiline muutus.