Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus väljaandele Wall Street Journal, et on nüüd valmis alustama kauaoodatud vastupealetungi, kuid leevendas eduprognoosi hoiatusega: see võib võtta aega ja nõuab suuri kulusid.

„Usume kindlalt, et saavutame edu,” ütles Zelenski riigi lõunapoolses sadamalinnas Odessas antud intervjuus, kui tema riigi sõjavägi on seotud sõja ühe kõige otsustavama etapiga, mille eesmärk on Venemaa poolt okupeeritud territooriumi tagasivõitmine.

„Ma ei tea, kui kaua see aega võtab,” ütles ta väljaandele Wall Street Journal. „Ausalt öeldes võib see minna mitmel viisil, täiesti erinevalt. Aga me teeme seda ja oleme valmis.”

45-aastane Zelenski ütles laiaulatuslikus ja tunniajalises arutelus, et kardab, et järgmisel aastal toimuvad USA valimised võivad tuua võimule vähem toetava valitsuse, ning kutsus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni pakkuma Kiievile selget teed liikmeks saamiseks.

Samuti kutsus ta Hiinat üles püüdma Venemaad ohjeldada ja ütles, et Ukraina vajab kiiresti rohkem USA toodetud Patrioti õhutõrjesüsteeme, et kaitsta kodanikke õhurünnakute eest ja kaitsta rindevägesid.

Zelenski tunnistas Venemaa õhuüleolekut rindel ja ütles, et kaitse puudumine Venemaa õhujõudude eest tähendab, et vastupealetungis hukkub suur hulk sõdureid.

Ukraina oleks soovinud eelseisva operatsiooni jaoks rohkem läänest tarnitud relvi, ütles ta. Siiski on Ukraina valmis liikuma. „Tahaksime teatud asju saada, kuid me ei saa kuude kaupa oodata,” ütles ta.

Zelenski sõnul on Ukraina maaväed „tugevamad ja motiveeritumad” kui kaitsele asunud Vene väed, kes üritavad hoida kinni umbes 20 protsenti Ukrainast, mida nad riigi ida- ja lõunaosas kontrollivad.

Vasturünnak on pöördeline hetk Zelenski, endise näitleja ja koomiku jaoks, kelle juhtimine sõja ajal on toonud talle ülemaailmse tuntuse. Tulemus kujundab Lääne sõjalise toetuse ja Ukraina tuleviku diplomaatilise arengu kontuurid.

Ukraina toetajad on andnud miljardeid sõjalist ja rahalist toetust, mis on olnud Kiievi sõjategevuseks hädavajalik, ning üleskutse Zelenskile rahulepingu sõlmimiseks võib kasvada, kui vasturünnak ei suuda saavutada olulist läbimurret.

Zelenski kaldus Lääne relvatarnete eest avaldatud tänuavaldustest pettumust väljendavatele sõnadele nende vastumeelsuse pärast anda Ukrainale venelaste tõrjumiseks suuremas koguses võimsaid relvi.

Tema avaldused peegeldasid tasakaalu, mida ta peab leidma Ukraina iseseisvuse säilitamiseks vajaliku surve saavutamise ja sisepoliitilise toetuse vahel, samas mitte surudes liitlasi liiga kaugele, mis võib vähendada nende toetust.

Zelenski sõnul on ta teadlik, et Lääne liidrid solvuvad mõnikord tema karmi tooni peale, kuid ei saa aru, miks nad tema arvates tilgutavad arenenumaid relvi, mis nende teada kaitsevad elusid ja aitavad Ukrainal võita.

Kui Ukraina ei suuda Venemaale vastu seista, ütles Zelenski, siis „sel loomal, sellel metsalisel tekib isu” vallutada ja minna kaugemale.

„Ärme võrdle, kes kellele tänulik peaks olema,” sõnas ta.

Zelenski rääkis valitsuse residentsis pärast seda, kui külastas päeval haavatud sõdureid, kohtus sõjaväekomandöridega ja külastas sadamat, et arutada, kuidas eksporti suurendada. Oma riigi nimega musta T-särki kandes näis ta pisut väsinud, kuid ärritus, kui temalt küsiti, kuidas ta tuju üleval hoiab.

„Nõrkusele pole kohta,” ütles ta.

Lääs on aidanud koolitada ja varustada kümneid tuhandeid sõdureid, et püüda tugevdada Kiievi võimekust vastupealetungi jaoks.

Ukraina tõrjus Venemaa rünnaku oma pealinnale eelmise aasta veebruaris ja võttis 2022. aastal kahe varasema vastupealetungiga tagasi territooriumi riigi kirde- ja lõunaosas.

Viimastel nädalatel on Ukraina hoogustanud kaugrünnakuid rakettide ja droonidega, mille eesmärk on pealetungi eel Venemaa varustusliinid halvata. Ukraina toetatud Vene vabatahtlikud on korraldanud piiriüleseid reide, mille eesmärk on sundida Venemaad vägesid Ukraina rindejoonelt eemale viima.

Lääne ametnikud ütlesid, et nende arvates on Ukraina vasturünnak peatne ja Kiiev ootab maapinna kuivamist.

Venemaa rünnak on sel aastal andnud väikest kasu, sealhulgas väikese idaosas asuva Bahmuti linna vallutamise, kuid nõudnud tuhandeid inimelusid ja pingestanud Venemaa sõjaväge.

Ukraina läänepoolsed toetajad tunnistavad, et Kiievi enda pealetung ei lõpeta sõda, kuid tahavad, et see demonstreeriks Venemaa presidendile Vladimir Putinile, kui mõttetu on tema strateegia end kindlustada ja oodata, kuni toetus Ukrainale väheneb, ütles Lääne ametnik.

Bideni valitsus on alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest eraldanud Ukrainale julgeolekuabiks rohkem kui 37 miljardit dollarit ja lubanud täiendavat sõjalist abi. Euroopa liitlased on sellele järgnenud.

Kuid endine president Donald Trump, vabariiklaste peamine kandidaat 2024. aasta presidendivalimistele, keeldus eelmisel kuul ütlemast, et toetab Ukrainat, öeldes, et püüab sõja kiiresti lõpetada, ütlemata kuidas.

Zelenski ütles, et ta on mures, et kõik muudatused halduses võivad abi andmist mõjutada.

„Sellises olukorras, kui on toetust, kardate muutusi,” sõnas ta. „Ja kui aus olla, siis ma tunnen samamoodi nagu iga teine ​​inimene – te tahate muutusi paremuse poole, kuid see võib olla ka vastupidi.”

Zelenski ütles, et ta ei saa aru Trumpi väitest, et ta suudab sõja 24 tunniga lõpetada, kuna Trump polnud seda teinud oma ametis olles, kui Venemaa juba okupeeris Krimmi ja osa Ukraina idaosast.

Zelenski ütles, et Bidenil on Ukrainaga emotsionaalne suhe, mis on toetanud tema valitsuse toetust riigile. Trumpi presidendiaeg lõppes enne täiemahulist sissetungi ja „Ma ei ole kindel, kuidas Trump oleks käitunud,” ütles ta.

Sellegipoolest ütles Ukraina president, et teda julgustas mõlema USA partei ja tavakodanike toetus, ning ta loodab, et mõlemad parteid ja parlament Kongress jätkavad Ukraina toetamist ja avaldavad igale uuele valitsusele survet abivoogude jätkamiseks.

Zelenski kiirem mure on tagada juulis Leedus Vilniuses toimuval tippkohtumisel selge tee NATO liikmelisuse poole.

NATO teatas 2008. aastal, et Ukraina saab liikmeks, kuid ei andnud konkreetset ajakava. Ukraina taotles liitumist eelmisel, 2022. aastal, kuid alliansi mitteametlik juht USA on suures osas kõrvale hiilinud aruteludest, kuidas või millal Ukraina võiks NATOga liituda, keskendudes selle asemel Kiievi julgeoleku ja sõjalise tugevuse suurendamisele.

Zelenski sõnul ei taha mõned NATO liikmed Ukrainat vastu võtta, kuna kardavad Venemaad. Kuid surve alliansile kasvab, et pakkuda konkreetseid julgeolekutagatisi ja teed liikmeks saamiseni.

Zelenski ütles, et ta ei lootnud, et Ukraina ühineb NATOga, kuni sõjategevus jätkub, kuid soovis lubadust, et riik võetakse vastu pärast sõda.

„Kui meile Vilniuses signaali ei anta, siis usun, et Ukrainal pole mõtet sellel tippkohtumisel osaleda,” ütles ta. Küsimusele, kas ta arvab, et saab sellise signaali, vastas ta: „Ma ei tea. Ma ausalt öeldes ei tea.”

Zelenski ütles, et on lääneriikidele relvasüsteemide tarnimise eest tänulik, kuid tarned peaksid olema kiiremad ja suuremad, kuna viivitused maksavad elusid.

Tema sõnul vajab Ukraina oma linnade ja rindevägede kaitsmiseks rohkem Patrioti raketipatareisid, mis koosnevad mitmest raketiheitjast, võimsast radarist, juhtimisjaamast ja muust tugivarustusest.

Ukrainal on nüüd vähemalt kaks Patrioti patareid, kuid Zelenski sõnul sooviks ta koguni 50 patareid, kuna see on ainus süsteem, mis suudab kinni püüda osa Venemaalt välja tulistatud täiustatud rakette.

Zelenski valitsus on püüdnud Venemaad isoleerida, püüdes võita toetust sellistelt riikidelt nagu Hiina, India ja Brasiilia, kes säilitavad Venemaaga sõbralikke suhteid.

Ta üritab kokku kutsuda tippkohtumist oma 10-punktilise rahuplaani ümber, mis nõuab Vene vägede lahkumist Ukraina territooriumilt.

„Putin peab teadma, et inimesed ei suru tema kätt, et ta ei istu enam tõsiste riikidega laua taga, et Venemaa ei kuulu rahvusvahelistesse organisatsioonidesse,” ütles ta.

Hiina, kes ei ole Venemaa sissetungi hukka mõistnud ning süüdistas sõjas USA-d ja tema liitlasi, on püüdnud end rahule suunatud diplomaatiasse kaasata. Ukraina on öelnud, et on valmis kuulama Hiina seisukohti, kuid ei nõustu ühegi ettepanekuga, mis sisaldab territooriumi loovutamist.

Zelenski on öelnud, et õhutas Hiina presidenti Xi Jinpingi aprilli telefonikõnes Venemaale relvi või muid tehnoloogiaid mitte tarnima ning Xi kinnitas talle, et Hiina ei anna Venemaale relvi.

Hiina on Venemaast suurem ja võimsam ning võib mängida olulist rolli rahu toomisel, ütles Zelenski.

„Ma ei taha, et selline riik seisab kõrval ja vaatab, kuidas inimesed surevad,” ütles ta. „Kui olete suur, siis see tähendab riiklikku suurust. See ei ole joonistus ega muuseum; see on tõeline verine sõda.”