„Andke meile need neetud Patrioti raketid,” anus Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ajakirjale Politico antud intervjuus. Nüüd on Ukrainale lubatud, mida ta tahab, kuid selle kohale toimetamine võib võtta aega mitu aastat, edastab MTV uudiste USA korrespondent.

USA kaitseminister Lloyd Austin peaks täna reedel teatama relvatarne lepingu üksikasjad, millega tellitakse Ukrainale relvi kuue miljardi eest.

Mitme miljardi dollari suurune tehing on osa 61 miljardi dollari suurusest relvaabi paketist, mille USA Kongress kiitis teisipäeval heaks pärast kuudepikkust viivitust. President Joe Biden allkirjastas kokkuleppe kolmapäeval.

Meedia andmetel hõlmab leping muu hulgas õhutõrjerakette Patriot, püüdurrakette, lennukeid ja suurtükimürske.

Ukraina on eriti hädasti vajanud tõhusamat Patrioti süsteemi, millega ta enda sõnul suudaks vastu seista Venemaa ülihelikiirusega rakettidele.

Ukraina on USA abi oodanud pikka aega, sest Ukraina saatust on vabariiklased kasutanud riigi sisepoliitikas etturina.

Kuigi väidetavalt on osa 60 miljardi suurusest abipaketist juba teel Ukrainasse, ei pruugi 6 miljardi suuruse lepingu relvad Ukrainasse veel pikka aega jõuda.

Tegemist on pikaajalise lepinguga, mis on seotud riigi relvatööstuse ja eraettevõtete ajakavadega, seega ei ole tegemist USA relvajõudude otsese annetusega.

Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan hindas kolmapäeval, et Ukrainale piisab tänavusest uuest 60 miljardi suurusest relvaabist, mis viitab uuele abivajadusele juba järgmisel aastal.

Vabariiklaste äärmuslased on abipaketi vastuvõtmises pettunud ja lubasid, et see oli viimane.

Kui Ukraina kujutab ette, et USA Kongress annab veel 60 miljardit lisaraha, on see mõttetu oletus, vandus Ohio vabariiklasest senaator JD Vance väljaandele The Hill.

Ukraina on juba hädas lahinguväljal, sest USA ja lääneriikide abi aegluse tõttu on sõdurid pidanud laskemoona kokku hoidma.

Uudisteagentuuri AP teatel ei ole enam kasutusel ka USA tarnitud tankid Abrams, kuna Ukraina ei suuda neid Vene droonide eest kaitsta.

Kuigi USA mõlema võimupartei tahe Ukrainat toetada on olemas, hääletas suurem osa vabariiklaste esindajatest lisatoetuse vastu.

Esindajate käitumine peegeldab seda, mida nad tunnevad, et valijad tahavad. Ukraina saatus otsustatakse osaliselt USA novembris toimuvatel valimistel, kus valitakse riigi president ja osa kongressist.

Mida enam äärmuslikud konservatiivid võimule saavad, seda isoleeritumaks muutub USA välispoliitika ning see on halb uudis Ukrainale ja tema Euroopa liitlastele.