Väljaande Helsingin Sanomat info kohaselt muudab ametisse asuv valitsus töötajate õigusi, näiteks seoses haiguspuhkusega. Edaspidi on haiguslehe esimene päev nn omavastutuse päev ehk tööandjal ei ole kohustust selle päeva eest töötajale töötasu maksta.

Praegu kohustab seadus tööandjat maksma töötajale töötasu ka nende päevade eest, mil töötaja ei saa haiguse tõttu töötada. Paljud tööandjad lepivad esimeste päevade töölt puudumise puhul töötaja-poolse teavitamisega, st tervishoiutöötaja tõendit pole vaja. See on töökoha ja sektori lõikes erinev.

Esimese päeva reegel oleks suunatud lühiajalistele haiguspuhkusele, mille põhjuseks on töötervishoiu statistika kohaselt kõige sagedamini hingamisteede haigused. Reegel ei kehti üle viie päeva kestva haiguse tõttu puudumisele. Samuti, kui töövõimetuse põhjuseks on tööõnnetus või kutsehaigus, siis omavastutuse päeva ei arvestata.

Valitsusprogrammis on muudatustele tööelu seadusandluses viidatud kui töötõkete kõrvaldamisele. Muude muudatuste hulgas on ka tähtajaliste töölepingute sõlmimise ja töölepingute ülesütlemise aluste leevendamine. Edaspidi piisab töötaja koondamiseks mõjuvast põhjusest ning tähtajalise töölepingu saab sõlmida ilma erilise põhjuseta üheks aastaks.

Muudatused on tulemas ka koondamisläbirääkimiste miinimumaegade ja koondamistest teavitamise aja osas. Mõlemad muutuvad märgatavalt lühemaks.