Eelmise, 2022. aasta kevadel põgenes Ukraina perekond Venemaa ründesõja eest Soome.

Pere elas algul vastuvõtukeskustes, kuid tänavu kolisid ema, kaks last ja nende vanaisa Jyväskylässe väikesesse kahetoalisesse korterisse, vahendab Yle.

Selle aasta märtsis käis ema bussiga toidupoes. Vanaisa läks poeskäigule kaasa, et aidata asju tassida. Algkooliealised lapsed jäid üksi koju.

Kui ema ja vanaisa poest tagasi tulid, olid lapsed kadunud.

Esikusse jäetud ruudulisel paberil oli kirjas telefoninumber ja soome keeles sõna: sotsiaal- ja kriisivalve.

Perekonna pärast mures olnud Kesk-Soome hoolekandepiirkonna lastekaitseasutused olid ette teatamata korterisse läinud ja leidnud lapsed üksi kodust. Nad tegid kiire laste äravõtmise otsuse. Lapsed viidi kodust 30 päevaks lastekaitseüksusse.

Peagi hakkas naise jutt levima Vene meedias. Sellest rääkis sotsiaalmeedias Venemaa suursaadiku asetäitja ÜRO juures Dmitri Poljanski. Tema sõnul olid Soome võimud lapsed röövinud valedel alustel.

Poljanski väitis, et Soome lastekaitseasutused viisid lapsed võimalikuks lapsendamiseks varjupaika. Ta ütles, et lapsed elavad varjupaigas halbades tingimustes, on alatoidetud ja neid koheldakse halvasti.

Poljanski palus sõnumit võimalikult laialdaselt levitada, et „Soome ja Euroopa kodanikud ja meedia saaksid teada tõde”. Koos sõnumiga lisas ta hashtag #EuropeStealsChildren (tõlkes: Euroopa varastab lapsi).

Venemaa alustas kampaaniat pärast seda, kui läänes on tulnud teateid Ukraina laste varastamise kohta Vene sõdurite poolt. Tõendite kohaselt on Ukrainast lapsi viidud Venemaa erinevatesse piirkondadesse.

Poljanski sõnul on „lapsevargusi” toimunud lisaks Soomele ka Saksamaal, Portugalis ja Hispaanias. Tema sõnul on Venemaal aga teada sadu ukrainlasi, kes kannatavad Euroopa olukorra all.

Poljanski kõneles sel teemal ka aprillis toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu mitteametlikul kohtumisel. Üritusel näitasid venelased videot, milles nende sõnul intervjueeriti Ukraina emasid, kelle lapsed olid erinevates Euroopa paikades lastekaitse poolt ära võetud.

Pärast laste äravõtmist otsis Soomes elav ukrainlanna meeleheitlikult abi. Ta kartis, et kaotas lapsed jäädavalt.

Ema on pärit Ukrainast Mariupolist ja räägib paremini vene kui ukraina keelt.

Sõprade tungival soovil võttis ta lõpuks ühendust talle varem tundmatu Johan Bäckmaniga. Bäckman on varem rääkinud Vene meediale juttu, mille kohaselt võtab Soome lastekaitse lapsi omavoliliselt ära. Ema sõnul polnud Bäckmanil aega teda aidata.

Ema suhtles ka Ukraina Soome saatkonnaga. Ukraina suursaadik kinnitas kontakti Yle-le e-posti teel, kuid ei saanud juhtumit rohkem kommenteerida.

„Talle on antud kogu vajalik teave Soome seadusandluse kohta ja nõustatud, kuidas selles küsimuses edasi toimida,” ütles suursaadik.

Lõpuks pöördus ema e-posti teel ka Venemaa saatkonna poole. Ema rääkis oma loo saatkonna töötajale, kuid saatkond talle otsest abi ei pakkunud, kuna naine pole venelanna. Selle asemel anti talle Soomes töötava Vene päritolu advokaadi kontaktandmed. See on saatkonna advokaatide nimekirjas, keda venelased saavad Soomes kasutada.

Ema kahtlustab, et advokaat levitas tema lugu Venemaa meedias.

Advokaat kommenteeris Yle-le e-posti teel, et pole ema kohta infot meediale avaldanud. Oma kirjas rõhutab ta, et Soome võimud ei võta lapsi vanematelt ilma põhjuseta ära.

Perekond soovis kõigile oma lugu rääkida, tähelepanu tõmmata, et ühiskond sellele kuidagi reageeriks, märkis advokaat.

Venemaa asesuursaadik ÜRO juures Poljanski on sotsiaalmeedias kirjutanud, et sai emalt palve juhtumist rääkida.

Ema aga ütleb Yle-le, et pole andnud luba oma isikuandmeid avalikult levitada. Ema saab nüüd aru, et Venemaa kasutas teda oma propaganda vahendina.

Ma ei teadnud, kelle poole pöörduda, seega pidin kellegi leidma. Teadsin, et ma ei peaks Venemaa poolelt abi vastu võtma, räägib ema.

Yle uuris ka Venemaa saatkonnalt, kas saatkond levitas ema juttu edasi. Venemaa suursaadiku asetäitja ÜRO juures ja Venemaa saatkond pole Yle intervjuutaotlustele vastanud.

Nüüd tegeleb ema asjaga Soome advokaat.

Miks lapsed nii kiiresti ära võeti?

Lastekaitse ja ema selgitus asja kohta läheb oluliselt lahku.

Lisaks ema jutule on Yle loo üksikasju välja selgitanud dokumentidest, telefonisalvestistest ning küsitledes juhtumit tähelepanelikult jälginuid.

Ema kritiseerib tugevalt lastekaitse tegevust. Kiire äravõtmise otsuse tegemisel ei kuulatud tema ega laste arvamust.

Äravõtmisotsuse järgi oleks ema ärakuulamine asja pikendanud ja seadnud ohtu laste turvalisuse. Otsuse järgi oli ema lapsed lausa terveks päevaks üksi jätnud ja see polnud esimene kord. Väide põhineb sellel, mida lapsed tõlgi vahendusel võimudele rääkisid.

Ema sõnul oli ta vaid paar tundi poes ja jättis lastele valmistoidu koju.

Äravõtmisotsuses on kirjas, et lastele olid jäetud võileivad ja õunad. See-eest polnud mänguasju näha ja lastele sobivaid riideid oli raske leida. Ema sõnul oli pere just kolinud ja mänguasjad vanasse korterisse jäänud.

Võimud leidsid, et ema oli lapsed hüljanud ja nende heaolu oli tõsiselt ohus.

Otsuse kohaselt ei olnud lapsed koolis ega lasteaias käinud. Ema seletas seda muu hulgas sellega, et lapsed olid haiged. Tema sõnul on eesmärk alati olnud, et lapsed koolis käiksid.

Kesk-Soome hoolekandepiirkonna lastekaitseameti direktor Maria Lehtinen üksikjuhtumeid Yle-le ei kommenteeri.

Lehtinen kahetseb juhtumiga seotud avalikustamist ja valeinfot.

Kui tollel (Vene) juhtumil esitati erinevaid süüdistusi väärkohtlemises või selles, et lastekaitse annab lapsi lapsendamiseks, siis Soome lastekaitse seadusandlusest lähtuvalt pole selline asi võimalik. Soomes lähtub lastekaitseseadus ÜRO lapse õiguste konventsioonist.

Kui sellise juhtumi puhul lastekaitse kohale tuleb, kas oodatakse ema tagasi või hakatakse kohe lapsi ära viima?

See on juhtumispetsiifiline ja ka salastatud, vastab Lehtinen.

Yle nähtud dokumentide järgi hakkas lastekaitse koostatud raporti põhjal pere pärast muret tundma. Võimud olid mures ema vaimse tervise ja toimetuleku pärast. Näiteks ei olnud ta kokkulepitud kohtumisele saabunud.

Kui emaga ühendust ei saadud, otsustati teha etteteatamata koduvisiit.

Ema räägib, et tema ja lapsed pidid Mariupolis kogema maapealset põrgut. Ema sõnul hukkus laste isa sõjas, kuid mees polnud pereelus eriti osalenud. Yle pole suutnud seda infot kinnitada.

Praegu elab ema koos lastega pere tugikodus. Ema kolis oma lastega sinna pärast seda, kui lapsed olid 30 päevaks ära võetud. Pere tugikodu eesmärk on näiteks toetada vanemat, kes ei suuda oma laste eest piisavalt hoolitseda.

Siin on nagu vangla. Nad jälgivad mind igal pool ega lase mind isegi üksi poodi. Kontroll on täielik, ütleb ema.

Ema on varem võimudele kritiseerinud laste ravimist ja toitmist äravõtmise ajal. Tema sõnul on lastekaitse tegevus tekitanud peres hirmu ja ärevust.

Soome rahvastikuliidu Väestölitto esindajal Anita Novitskil on pikaajaline kogemus multikultuurse lastekaitsetööga. Ta on tuttav Ukraina perekonna juhtumiga, kuid kommenteerib seda teemat üldisel tasandil.

Novitski arvates võiksid lastekaitse töötajad tulla asjadega palju paremini toime, isegi kui tegu on tõelise murega. Seega on jutt teatud tüüpi probleemist tundlikus olukorras.

Kui inimesed tulevad kriisipiirkonnast, siis siinne asutus eeldab alati, et tema sõnum on kliendi jaoks arusaadav. Kuid need inimesed ei usalda võimu, märgib Novitski.

Probleemid tekivad siis, kui perel napib infot ja tuge ning hakatakse internetist venekeelset infot otsima. See tekitab rohkem muret ja hirmu. Mida pikem on ametiasutustega ühenduse võtmise viivitus, näiteks järgmise tööpäevani, seda rohkem segadust see tekitab.

Ukrainast pärit ema otsis koos sõpradega laste äravõtmise ajal infot internetist ja tuttavatelt. Ta oli venelastelt saadud abis pettunud, kuid poleks kunagi nende poole pöördunud, kui poleks esmalt kaotanud usaldust Soome võimude vastu.

Me ei teadnud midagi ja olime hirmul. Kas ema peaks lihtsalt vaikselt istuma ja tegevusetult ootama, kui lapsed ära võetakse, küsib ema.

Ema ei saa siiani aru, miks ta peab lastega perekodus olema. Ta ütleb, et on lastega alati üksi hakkama saanud.

Kui me oleks seda teadnud, poleks me siia (Soome) tulnud. Me kõik kannatame palju. Ma ei tea, kuidas me siit kunagi välja saame, räägib ema.