Ukraina ametnikud on pikka aega survestanud oma Lääne toetajaid, et nad saadaksid neile moodsaid hävitajaid, väites, et Kiiev vajab õhujõudude tugevdamist, et Vene vägede pealetungi parimal võimalikul viisil pidurdada. Kuigi mõned Läänes nõustuvad sellega, väidavad teised, et sellised hävitajad nagu need, mida Ukraina soovib, ei peaks vastu praeguses ohukeskkonnas.
Korduvalt on esitatud taotlusi Ameerikas toodetud F-16-de tarnimiseks, mis on põhjustanud arutelusid selle üle, kui tõhus oleks neljanda põlvkonna lennuk taevas. Üks endine F-16 piloot ütles väljaandele Business Insider, et ta ei tahaks praegu Ukraina kohal lennata, kinnitades, et lennuk jääb alla Venemaa õhutõrjesüsteemidele.
Neljanda põlvkonna hävitajatel „ei ole tänapäevasele lahinguväljale asja”, ütles 25 aastat USA õhujõududes teeninud veteran John Venable hiljutises intervjuus Business Insiderile.
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on Ukraina küsinud oma lääneliitlastelt hävitajaid, et täiendada oma kahanevat nõukogudeaegsete hävitajate MiG-29 ja Su-27 parki, mis väidetavalt ei suuda konkureerida Venemaa õhuväega.
Kiiev on mitmel korral küsinud Washingtonilt Ameerika hävitajaid nagu F-15, F/A-18 ja F-16, ütles USA kaitseministri asetäitja kaitsepoliitika alal Colin Kahl veebruari lõpus USA parlamendile Kongressile, kuid Bideni valitsus pole neid saatnud põhjendusega, et sellised lennukid nagu F-16 ei ole need, mida Ukraina vajab.
Mõned seadusandjad ja sõjaväeametnikud on avaldanud USA kaitseministeeriumile Pentagonile survet F-16 saatmiseks Ukrainasse ning üks USA õhujõudude erukolonel ütles, et usub, et need lennukid aitavad Ukrainal lahinguväljal Venemaa ees eelise saavutada.
Teised õhusõja eksperdid ja ametnikud on aga väitnud, et F-16 andmine Ukrainale oleks Kiievi sõjaväele liiga suur koormus, kuna nad leiavad, et lisaks hooldus- ja tugirajatiste loomise vajadusele on neil hävitajatel raske ellu jääda praeguses ohukeskkonnas ja neist oleks vähe mõju konfliktile.
Nagu Business Insider on varem kirjutanud, väitis USA õhujõudude ülem Euroopas kindral James Hecker selle aasta alguses, et praegu pole reaktiivlennukeid lihtsalt vaja, selgitades, et „nii Venemaa kui ka Ukraina integreeritud õhu- ja raketitõrje on muutnud suure osa neist lennukitest väärtusetuks”.
Õhuruum Ukraina kohal on pärast 14 kuud kestnud sõda jätkuvalt riskantne. Kuid Venemaa kasutuses on arvuliselt suurem õhujõud ning hävitajate ja maa-õhk-rakettide (SAM) parem tehniline võimekus, selgub mereväe analüüside keskuse hiljuti avaldatud aruandest Venemaa õhujõudude kohta.
Võimsad SAM-süsteemid „on osutunud Ukraina lennukite jaoks äärmiselt surmavaks” ja on Ukraina lennukite, helikopterite ja droonide „peamine tapja”, märgitakse raportis.
Sõjaveteran Venable, kes töötab kaitsepoliitika vanemanalüütikuna Washingtonis asuvas mõttekojas Heritage Foundation väitis, et neljanda ja neli pluss põlvkonna hävitajad nagu F-16, millel puuduvad vargfunktsioonid, „jäävad suure ohuga keskkondades alla” sellistele arenenud õhutõrjesüsteemidele nagu Venemaa S-400.
Möödunud kuul mõttekoja veebilehel avaldatud kommentaaris kirjutas Venable, et F-16 ei sobi Ukraina õhujõudude jaoks mitmel põhjusel, sealhulgas seetõttu, et S-400 suudab F-16 sihtimissüsteeme üle kavaldada ja et võib sihtida hävituslennukit enne, kui nad on laskeulatuses, et tulistada selliseid relvi nagu väikese läbimõõduga pommid.
„Ukrainale rohkemate MiG-29 andmine ei aita samuti lahinguvälja edule kaasa. Ja isegi kui me annaksime neile kaasaegsed F-16 – ma ütleksin, et rohkem kaasaegsed F-16, ei muuda see ega mõjuta see olukorda lahinguväljal aasta jooksul, veel vähem kevadise pealetungi ajal,” ütles ta sel nädalal antud intervjuus Business Insiderile, viidates Ukraina kauaoodatud vasturünnakule.
Venable ütles, et kui ta lendas varem oma piloodikarjääri jooksul lennukitega F-16 Euroopa kohal, olid tema lennukil tugevad segajavastased süsteemid, mis töötasid nõukogudeaegsete SAM-süsteemide SA-6 ja SA-11 põhjustatud ohtude vastu. Ta selgitas, et ta oleks tundnud end mugavalt 1980. ja 1990. aastatel Nõukogude integreeritud õhutõrje vastu, teades, et teda toetavad HARM-i sihtimissüsteemid, mis on loodud nende vastu võitlemiseks.
„Oht oleks olnud suur. Oleks olnud suur võimalus, et mind oleks alla lastud, aga ka vähemalt võrdne võimalus, et oleksin suutnud sihtmärgini jõuda, oma sihtmärki tabada ja siis edukalt alla kukkuda ja seejärel lahinguväljalt ohutult lahkuda,” ütles Venable.
Kuid sellest ajast alates on nende ja praeguste Venemaa SAM-süsteemide vahel, mis on aja jooksul arenenud, toimunud „täielik hüpe võimetes”. „Mul oli toona võitlusvõimalus,” ütles ta, „täna aga pole võitlusvõimalust.”
Kuigi praegu ei paista F-16 saatmine Ukrainasse olevat kõne all, võiks USA midagi ette võtta, et koolitada Ukraina õhuväge hävitajate kasutamiseks ja viia see lääne standarditele vastavaks, ütles Venable. Teisisõnu, USA võiks panna ukrainlased orienteeruma lääne kalibreerimises – see on konkreetse tehnoloogia, logistiliste tarneahelate, hoolduse, hüdrosüsteemide ja hävitajate taktika tundmaõppimine.
„Selle tegevuse lõpp-eesmärk ei oleks F-16 kasutamine lahingus. See oleks, et nad suunataks lääne standardi järgi – NATO standardi järgi, kui soovite – õppima kasutama viienda põlvkonna platvormi, siis on see nende jaoks palju lihtsam,” ütles ta.
Kuigi endiselt on küsimusi, kas USA saadab Ukrainasse täiustatud hävitajaid või mitte, on NATO riigid nagu Poola ja Slovakkia juba võtnud kohustuse saata Kiievile lennukid MiG-29.
„Uhke selle üle, et oleme õigel poolel ja teeme õiget asja, et aidata kaitsta #elusid,” kirjutas Slovakkia kaitseminister Jaro Nad aprilli keskel sotsiaalmeedias pärast seda, kui kõik Ukrainale lubatud lennukid olid kohale toimetatud. „Me seisame Ukrainaga.”
