Okupeeritud Ukraina alasid on haaranud hullumeelne paanika, kuna Venemaa kutsub enne Ukraina oodatavat pealetungi evakueerima 18 asulat Zaporižja oblastis.
Zaporižja oblasti Ukraina-poolne Melitopoli linnapea Ivan Fjodorov ütles, et korraldus põhjustas Krimmi kontrollpunktis kaose ja viietunnised autojärjekorrad, vahendab Daily Mail.
Ametnik hoiatas, et humanitaarkriis „kasvab”, kuna poed ei saa enam kaupa, suleti haiglad ning ähvardati elektri- ja veevarustuse katkestamisega.
Väidetavalt puudutavad evakueerimised Ukraina suurima elektrijaama lähedal asuvat Enerhodari – ÜRO tuumajärelevalveamet hoiatas võimaliku „raske tuumaõnnetuse” eest.
Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri peadirektor Rafael Grossi hoiatas, et olukord muutub järjest ettearvamatumaks ja potentsiaalselt ohtlikumaks.
Pinge kasvab ajal, mil Ukraina valmistub kevadiseks vastupealetungiks, et väljuda talvisest ummikseisust ja tungida lõuna- ja idapoolsetesse okupeeritud piirkondadesse.
Fjodorov ütles eilse pühapäeva hommikul, et „väljamõeldud evakueerimise sildi all valmistavad okupandid ette tõelisi provokatsioone”.
„Rašistide [„Vene fašistide”] haigest fantaasiast põhjustatud humanitaarkatastroof pole vähem reaalne.”
Ta lisas hiljem, et „okupanid lubavad rindeterritooriumide elanikele pudrumägesid – mugavat majutust vallutatud Kirõlivka ja Berdjanski puhkekeskustes”.
LB.ua teatas laupäeval, et kohalikud elanikud varjasid oma lapsi, kuna venelased üritasid neid evakueerida, mõnel juhul ilma nende vanemateta, Kirõlivka ja Berdjanski puhkekeskustesse.
Sõltumatu Ukraina väljaanne teatas, et õiguskaitseorganid kinnitasid väiteid.
Fjodorov lisas: „Tegelikult tuuakse mere äärde ainult [mõned] evakueeritutest – nad paigutatakse elama kollaborantide ja sõjaväelaste juurde. Teised viiakse mandri-Venemaale.”
Ta ütles, et eelmisel aastal Hersonist evakueeritud ukrainlased ei suutnud hiljem Ukrainasse naasta. Venemaa riigimeedia kinnitas reedel 18 okupeeritud piirkonna evakueerimist.
Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) hoiatas, et Enerhodari linnas Zaporižja elektrijaama ümber toimuvad kokkupõrked ähvardavad katastroofiga.
Grossi ütles: „Olen äärmiselt mures tuumajaamaga seoses väga reaalsete tuumaohutuse ja -julgeoleku riskide pärast. Peame tegutsema kohe, et hoida ära raske tuumaõnnetuse oht ja sellega kaasnevad tagajärjed elanikkonnale ja keskkonnale.”
Kuude kaupa võitlesid mõlemad pooled väsimatult Euroopa suurima elektrijaama ümber, mille töötajad olid Venemaa kontrolli all kuni septembrini.
Zaporižja tehas on üks kümnest maailma suurimast ja andis varem peaaegu poole Ukraina nelja reaktori tuumavõimsusest. Ukraina vägedel ei õnnestunud pärast esialgset sissetungi tehast tagasi saada, kuna mõlema poole raketid jõudsid jaama tabamisele ohtlikult lähedale.
Ukraina on sellest ajast peale hoiatanud, et jaama konstruktsiooni kahjustamine ähvardab Tšernobõli-stiilis katastroofiga. Septembris sai IAEA tehase terviklikkust kontrollida.
Nii Venemaa kui ka Ukraina süüdistasid teineteist IAEA missiooni saboteerimise katses.
Grossi, kes on jätkanud kohapeal Venemaa korraldatud kontrollkülastusi on öelnud, et „tehast ja tehase füüsilist terviklikkust” on „mitu korda rikutud”.
Aprillis teatati, et eriarvamusel olevad tehase töötajad, kes keeldusid tehast Vene vägede jaoks aktiivsena hoidmast, langesid okupatsiooni ajal piinamise ohvriks.
Ukraina president Zelenski nõudis eelmisel nädalal Putini kohtumõistmist Haagis „kuritegude” eest.
Ukraina alustab sel kevadel vastupealetungi, et pääseda talvisest ummikseisust. Aprillis näitasid Pentagoni lekked, et Ameerika ametnikud kahtlesid Ukraina suutlikkuses tõhusalt rünnata.
Viimastel päevadel on Venemaa kindlustunne nõrgenenud, kuna Wagneri grupp ähvardab taganeda riigi idaosas asuvast Bahmuti linnast.
Venemaa on viimastel päevadel teatanud, et on valmis asendama Wagneri grupi väed Tšetšeeniast pärit Ahmati erivägedega – kuigi eksperdid hoiatavad, et nende tõhusust on tõenäoliselt ülehinnatud.
