Eelmise, 2022. aasta suvel kadunuks jäänud Jere Hämäläineni tapmises süüdistatav mees üritas pärast teo toimepanemist Hispaaniasse põgeneda. Politsei pidas mehe lennujaamas kinni. Varsti pärast seda tunnistas mees oma teod üles.
Asi selgus täna alanud kohtuprotsessil avalikuks tulnud politsei eeluurimismaterjalist, vahendab MTV.
Kohtus nõuab prokurör 30-aastasele Pieksämäki mehele tapmise eest vanglakaristust, sest ta tappis mullu 14. juunil Varkauses korteris kirvega 25-aastase Hämäläineni.
Mees on tunnistanud, et pani toime kirvega vägivallatsemise, kuid eitab tahtlikku tapmist. Mehe kaitse sõnul oli tegemist hädakaitse olukorraga.
Juba politsei eeluurimise ajal väitis mees, et Hämäläinen ründas teda esimesena ning ta ise lõi teda vaid enesekaitseks.
Politsei ei leidnud sellele versioonile toetust.
Korteris viibisid eeluurimise andmeil lisaks Hämäläinenile ja tapmises süüdistatavale kolmekümnendates eluaastates mehele veel kolmas mees ja naine ehk kaks tunnistajat.
Naine suitsetas sündmuste ajal rõdul sigaretti. Mees istus koos Hämäläineni ja tapmises süüdistatava mehega elutoas.
Mees ütles politseile, et ei näinud nende kahe vahel kaklust, enne kui kahtlusalune Hämäläinenit mitu korda kirvega lõi.
Õhtu läks alguses üsna normaalselt, vaatasime telekat ja kuulasime muusikat. Minu meelest ei olnud õhtu jooksul kellegagi vaidlemist, kirjeldas ta politseile.
Mehe esimene tähelepanek vägivallast oli siis, kui kohvilaud ümber kukkus.
Kui laud ümber kukkus, pöördusin, et näha, mis juhtus. Märkasin, et ******* (mõrvas süüdistatav mees) ja see teine mees istuvad diivanil, rääkis mees ülekuulajatele.
Ma nägin sel hetkel, kui ******* lõi seda meest mingi terariistaga ja ma arvan, et löök tabas kuskil õlgade kõrgusel, jätkas ta.
Mehed tõusid püsti ja lööja lõi uuesti. Tunnistaja tundis, et peab sündmuskohalt põgenema.
Minnes heitis ta pilgu selja taha ja nägi sünget vaatepilti. Kannatanu oli põrandal põlvedel ja teine mees hoidis teda kinni. Kirves tõsteti löögiasendisse.
Hämäläinen suri 14. juunil, kuid tapmisest sai politsei teada alles suve lõpus, sest keegi kohalviibijatest ei teatanud juhtunust omal algatusel.
Esialgu uuriti juhtumit kui tavalist kadumist. Kadunud inimese teade tehti, kui lähedastel ei õnnestunud 25-aastase mehega ühendust saada.
Politsei küsis tuttavate, sealhulgas tapja käest. Ta väitis, et ei tea, kus Hämäläinen olla võiks.
Mees valetas lähedastele, et Hämäläinenil oli plaanis Hispaaniasse sõita. Kui mehelt täpsemalt küsiti, blokeeris ta küsija.
Politsei avaldas avalikkuse vihjete lootuses ka kadunud 25-aastase pildi ja nime.
Suve jooksul sai politsei aga aimu, et Hämäläinen polnud tingimata juhuslikult ega omal soovil kadunud.
Selgus, et Hämäläinen oli õhtu oma kadumise hetkel veetnud ühes Varkause korteris. Mehe liikumist uuriti muu hulgas kaugseire andmete põhjal.
Eeluurimise edenedes langesid kahtlustused mehele, kes oli väidetavalt koos Hämäläineniga korteris viibinud.
Politsei kasutas salajasi sunnivahendeid. Selgus, et mees oli teel Hispaaniasse. Politsei tabas mehe Helsingi-Vantaa lennujaamas. Mees peeti kinni 2. septembril kell 15.10.
Vaid paar päeva hiljem tunnistas mees, et lõi Hämäläinenit kirvega. Siiski tugines ta enesekaitsele.
Politsei eeluurimine vägivallateo motiivi ei tuvastanud.
Juhtumi ajal oli korteris tarvitatud alkoholi ja muid joovastavaid aineid, kuid selget põhjust juhtunule ei leitud. Nende vahel polnud kunagi tüli olnud ja keegi polnud teisele midagi võlgu.
Tapmises kahtlustatav mees ise rääkis, et Hämäläinen oli teda ähvardanud ning üritas isegi noa ja kirvega lüüa.
Sündmuste ajal kõrvaldiivanil istunud tunnistaja polnud aga midagi sellist näinud. Samuti ei leitud kahtlusalusel mingeid vigastusi, mis viitaksid võitlusele.
Samuti ei kuulnud keegi naabritest korterist kaklemise või näiteks karjumise hääli.
Politsei rekonstrueeris Hämäläineni surmani viinud olukorra ja jõudis järeldusele, et sündmused ei saanud kulgeda nii, nagu kahtlustatav oli neile öelnud.
Mehe jutu usaldusväärsust nõrgendas ka see, et ta muutis oma juttu ülekuulamiste ajal.
Esimesel ülekuulamisel väitis mees näiteks, et Hämäläinen olevat ähvardanud ka enda kõrval diivanil istunud tunnistajat kirvega.
Samuti väitis kahtlusalune, et Hämäläinen oli pärast vägivalda korterisse jäänud, karjudes tapmisähvardusi. Hiljem tunnistas ta ise, et mees jäi põrandale pikali.
Kahtlustatav Hämäläinenile abi välja ei kutsunud, vaid ta lahkus kohe pärast teo toimepanemist korterist, et minna tuttava juurde. Ta ütles, et läks alles järgmisel päeval korterisse tagasi, et vaadata, kas Hämäläinen on juba „rahunenud”.
Politsei eeluurimismaterjalist selgub, et mees likvideeris tapmisele järgnenud päevadel süstemaatiliselt Hämäläineni surnukeha, tema verised riided ja muud tapmise jäljed.
Mees ise rääkis ülekuulamistel, et tema algne plaan oli surnukeha korterist jäätmekonteinerisse vedada. Omal jõul ei saanud ta aga rasket keha prügikasti teisaldada, mistõttu otsustas ta surnukeha teisaldamiseks rentida kaubiku.
Ööl vastu teisipäeva, 21. juunit tiris mees madratsi ja presendi sisse mässitud hukkunu surnukeha autosse ja transportis Heinävesile liivaauku.
Pärast seda läks mees kaubikut tagastama. Ta pöördus hiljem tagasi kohta, kus surnukeha peideti ja kõrvaldas surnukeha põletamise teel.
Laiba põletamine on leitav prokuröri ringkonnakohtule esitatavast teatest. Politsei eeluurimismaterjalis on kõik sellele viitavad detailid varjatud.
Tapmisele järgnenud päevadel kõrvaldas mees ka kõik oma verised riided neid põletades ning koristas põhjalikult korteri, kus toimus tapmine.
Mees kattis osa verejälgi värviga, kuid värbas hiljem veel ühe tuttava remondi- ja värvitöid parandama. Korteris olnud asjad veeti metsatee lõppu ja põletati ära. Isegi põrandalaminaadid võeti üles.
Eeluurimisel juhatas mees politseinikud surnukeha tuhastamise kohta. Politsei leidis ka koha, kus oli põletatud asju.
Surmarelv leiti lähedalasuvast järvest. Sündmuste ajal korteris viibinud tunnistaja oli Hämäläineni tapnud mehe käsul läinud seda sinna viskama.
Politsei ülekuulamistel ütles tunnistaja, et polnud julgenud omal algatusel korteris nähtust rääkida, rääkimata mehe käsust keeldumisest, sest kartis teda.
Ka teised politseis üle kuulatud isikud kirjeldasid kahtlusalust agressiivsena. Sündmuste ajal korteris viibinud naine ei olnud julgenud korteris nähtust rääkida, kuna kartis, et mees teeb talle midagi.
Tapmise ohvriks langenud 25-aastast meest iseloomustati täiesti vastupidiselt. Sõbralik ja naljakas tüüp, täiesti kahjutu ega teeks kellelegi haiget, kirjeldas politseile veretöö ajal korteris viibinud naine.
