Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kolmapäevase Helsingi-visiidi turvameetmed olid märkimisväärselt ulatuslikud.

Lendasid helikopterid ja katustel olid valves snaiprid. Zelenski liikus presidendilossi ja sealt tagasi konvoi saatel, mis sisaldas muu hulgas politseimootorrattaid ja arvukalt muid sõidukeid, vahendab Iltalehti.

Konvoi koosseisu kuulusid ka väikebussid, mille pardal olid maskides sõjaväevormi kandjad, kes meenutasid välimuselt märulifilmidest tuttavaid komandosid.

Iltalehti reporter Lauri Nurmi nägi kolonni ja kahte sõdureid vedanud väikebussi, kui Zelenski õhtul presidendilossist lahkus. Ehk siis kaitse oli ette valmistatud tugevaks tulevahetuseks, hindas Nurmi.

Ihukaitse ekspert Auvo Niiniketo ütleb, et tema info Zelenski visiidi turvameetmete kohta põhineb ajaleheinfol. Niiniketo nendib üldisel tasandil, et sõdurite kohalolek kõrgetasemeliste külaliste kolonnides pole erandlik.

On üsna tavaline, et kõrge riskiga külalistega on kaasas sõjaväelased. Kui toimub rünnak või keegi blokeerib liiklust, saab kohe kaitsta ja kaitsta raskerelvadega.

Niiniketo meenutab USA toonase presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini tippkohtumist Helsingis aastal 2018. Niiniketo sõnul kaitsesid Trumpi toona mitu sõjaväeosa.

Kes olid Zelenskit saatnud sõdurid, pole teada. Auvo Niiniketo peab aga tõenäoliseks, et sõdurid olid soomlased. Võibolla teisigi, aga ma arvan nii, märgib Niiniketo.

Niiniketo sõnul kasutatakse sarnastes ülesannetes tüüpiliselt taktikalise ihukaitse väljaõppega eriüksusi. Need on еriüksused, kes on võimelised kriisiolukorras inimesi kaitsma, märgib Niiniketo. Tema sõnul on ihukaitsega tegelevate sõjaväeüksuste relvastus teiste julgeolekutöötajate omast selgelt raskem.

Üldiselt võib öelda, et see on vähemalt ründerelv, kui tavalisel turvamehel on oma isiklik relv, mis on kuskil mantlitasku all.

Niiniketo sõnul on eesmärk, et sõjaväeüksus suudaks raskema rünnaku korral piisavalt kaua kaitsta, et teised saaksid appi tulla.